Silt: õppetöö

Martin Ehala loeng

… TLÜ katikooli teemal oli päris huvitav. Ehkki ka prof. Ehalaga ei saa kõiges nõustuda, oli see siiski märksa värskendavam kui ülikooli listis toimunud kohatine punapoleemika. “Umbkeelse eestimeelse” kui absurdse mõiste avamine, mitmed mõistlikud ideed katikooli asemele, hoiatus TLÜ prestiiži katastroofilise languse ja eesti tudengite poolse “vaikse eemaldumise” eest. Aitäh lektorile.

Üks väide aga siiski, millele Kakk resoluutselt vastu astub – see, et õppejõud peaksid “arvestama venekeelsete üliõpilaste vajadustega” ja tõlkima vajaduse korral asju, termineid jms vene keelde. Sorry, aga miks me diskrimineerime? TLÜ-s on ka mitmeid tudengeid, kelle emakeel on jaapani, hiina, kasahhi vms keel. Teeme õppejõust otsekohe BabelFishi emulaatori või?

Kakk on alati üritanud teise emakeelega tudengitele vastu tulla. Eelmisel aastal ITK-s, kui tuli suur hulk venekeelseid tudengeid endisest Majanduskoolist, sai lubatud kirjatöid vene keeles kirjutada. Ettekanded tuli aga teha eesti keeles (kuna eeldame, et need inimesed hakkavad tulevikus tööle ikkagi siinsamas Eesti Vabariigis) – slaidid aitasin enne ettekannet üle kontrollida ja jutus esinenud keelekonarusi ei arvestanud. Tudengid olid tublid ja said väga ilusti hakkama. Ent kui tullakse eeldama, et venekeelne teenindus käib Eesti Vabariigis a priori asja juurde, siis saab Kakk tigedaks.

Pole seda enne siin Joras välja öelnud, aga tuuled puhuvad tublisti selles suunas, et Kakk on viimastel kuudel tõsiselt kaalunud TLÜ-st lahkumist (vähemalt põhikohana). Kõnealune temaatika ei ole küll suurimaks motiiviks, kuid selle osatähtsus ei ole kaugeltki null. Lõplik otsus tuleb ilmselt kusagil aasta alguses.

Segane lugu

Postimees kirjutab: “Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua sõnul tahetakse kolledži loomisega võimaldada juurdepääsu kõrgharidusele Eestis elavatele andekatele muulastele.” (jutt käib siis venekeelse kolledži avamisest).

Kõige lugupidamise juures härra rektori vastu ei saa Kakk kuidagi asjast aru. Juurdepääs kõrgharidusele takerdub noortel enamasti kas a) füüsilise ligipääsu ja kohanduste puudumise (puuetega inimesed), b) majanduslike raskuste (liiga suur osa elanikkonnast, kuid kindlasti mitte vaid muulased), c) võimete puudumise (ebaadekvaatse enesehinnanguga inimesed) või d) keeleoskuse taha. Kuna uudis kajastab ilmselt ainult d-varianti (c välistab “andekate” mainimine) ja tegu on ilmselgelt nooremale rahvale mõeldud asutusega, siis küsib Kakk – kui noor ja andekas inimene ei saa paarikümne aastaga oma elukohariigi keelt selgeks (küll aga õpib ära inglise, saksa ja prantsuse keele), siis millele see viitab? Või on tõesti õigus neil, kes näevad TLÜ-s levivat punase varjundiga viirust?

Võrdluseks: eile tuli raadiost saade Pahklas asuvast [L] Camphilli külast. Asja vedav sakslanna rääkis väga head eesti keelt, vaid vahetevahel siin käiv hollandlasest härrasmees sai raadios enda väljendamisega kohalikus keeles kah täiesti hakkama. Taga hullemaks: siin käivad ka vabatahtlikud kogu Euroopast, kes samuti mõne kuuga keele ära õpivad (siia tullakse aastaks-kaheks). Midagi imelikku on selles loos…

Märkus veel: viimasel ajal on tulnud juhendada mitmeid toredaid tudengeid, kelle emakeel on vene keel. Vähemalt neile sellist asutust küll vaja pole, saavad ilusti eestikeelsetes kõrgkoolides (TLÜ, TTÜ, ITK) hakkama.

APDEIT: Nüüd on hr. rektor ka [L] Päevalehes sõna võtnud ja katsub põhjendusi leida. Jällegi: with all due respect, aga ei veena. Ainus vähegi arukas põhjendus oleks idee kasutada ida poolt tulevaid külalistudengeid kokkukuivava õpilaskonna ja sellest tuleneva kollitava rahapuuduse vastu võitlemiseks. Esiteks aga on see praegusel ajahetkel ja praeguses sisemaises poliitilises olukorras mõtlematu, et mitte öelda naiivne.

Ja teiseks – kui Venemaal on tõestatud traditsioon kasutada kõike (isegi rahvusvahelisi leppeid ja ärisidemeid) oma geopoliitiliste ambitsioonide huvides, siis mis annab alust oletada, et järgmisel pingehetkel ei öelda kõigile siinsetele külalistudengitele zurück nach Vaterland? Ja siis on sellisel üksnes idaturule orienteeritud koolil valida, kas hakata väljapressijate tallalakkujaks (propagandatöö ja muud “teened”) või panna uksed kinni. Praeguse olukorra juures Venemaal on nendega igasugune koostööüritus, mis eeldab ausat mängu või lepingutest kinnipidamist, endale tuliste süte pea peale kuhjamine.

Lugemist itirahvale

IT ja eriti programmeerimise õpetamisega tegelevad inimesed peaksid kindlasti lugema läbi Joel Spolsky kriitilise loo [L] The Perils of Java Schools. Tundub, et sarnased tendentsid on ka Eestis päris selgelt näha – ainult et meil on viimase kümnendi jooksul levinud palju suurem õudus Microsofti Visual Basicu näol (kas siis täisversioonis või VBA vormis). Siin on natuke mõtteainet – mis ikkagi peaks eristama mõnest kutsekast tulnud IT-inimest IT Kolledži lõpetajast ning neid mõlemaid akadeemilise kõrghariduse saanud TTÜ/TLÜ/TÜ itimeestest-naistest?

Teine väga hea lugemismaterjal on prof. Tanel Tammeti TTÜ kursus [L] “Sissejuhatus informaatikasse”. Au ja kiitus Tanelile selle vabalt netti väljariputamise eest.

Uus häkkeripesakond

… lasti täna välja [L] IT Kolledžist. Seekord rekordilises mahus, umbes 70 inimest.

Õpetaja asi… Et alles nad ju sisse astusid (ITK stuudium on ju lühike, ainult kolm aastat) ja rebastena [L] ITSPEAst läbi tulid, nüüd aga on järjekordne ports noori kolleege Eesti iti-ilma lahti lastud (mõned välismaale kah). Üldiselt saab Kakk oma õpilastega hästi läbi, nii et oli üsna tore tunne.

Meeldiv tunnustus

Täna ITK hooaja lõpetamisel andis Kalle Kakule sihukese uhke kirjaga asja:

ITK 2007. aasta kevadsemestri parim õppejõud

Tore ju. Eks üritame edaspidi samamoodi jätkata. 🙂 Aitäh!

Ja siis anti veel ka kaks hiiglasuurt ja ilusat roosi. Paraku oli Kakk kohal tsikliga ja ligi meetriseid roose polnud tõesti kuhugi panna. Et kolleeg Kristiina ka auhinnalise koha sai ja roosid, siis sai ta lihtsalt veel kaks roosi juurde. 🙂

Üks tõeliselt uhke roos

Need kaks pilti on muide tehtud Kaku uue totufoniga (esimene sai kiiruga tehtud ja on seepärast tiba nihkes – aga asja uba peaks vist arusaadav olema).

Ikka Joensuus

Kaks soomekeelset loengut läksid üsna ilusti – kuigi mõlemas oli vaid kolm inimest kohal, olid kuulajad väga huviga asja juures ja arutelu läks pärast päris pikalt. Keelega sain hakkama – kuigi hea oli, et slaidid lasin eelnevalt üle vaadata: kirjalik soome keel võiks kohati parem olla. Näis, mis esmaspäeval itimeestele peetava ingliskeelse loenguga saab.

Eile käisime ühe kohaliku kolleegiga ühes kohalikus koolis puuetega laste klassi vaatamas. Meie mõistes õpiraskustega 8-10 aastased lapsed ehitasid LEGO Robotic Inventions 2.0 juppidest (lego-klotsid koos mootorite, raadioandurite ning arvutisse installitud juhtimissoftiga) igasugu imemasinaid. Mõtlema pani.

Elamine on mõnus, eile tegin päikseloojangu ajal välisukse ees kivipõranda peal mõnuga oma poolteist tundi trenni. Täna oli aga hommikul lumi maas – õnneks ilmateade lubab tuleva nädala alguseks soojemat ilma, muidu võib suverehvidega Tamperesse sõit keeruliseks minna.

Täna hommikul praadis Kakk mune ja viinereid, kui laest hakkas Hirmus Koledat Häält tulema. O feck, nagu iirlased ütlevad – suitsuandur! No kiiresti kribakraba tooli peale püsti ja seadmele uninstall. Edaspidi peab vist praadimisest loobuma või siis enne kisakasti aegsasti maha monteerima. Õnneks see mingi kaugema seadmega ühendatud polnud, nii et turvamehi ei paistnud kuskilt kohale jooksvat.

Nädalavahetusel üritaks ka ehk siin veidi ringi vaadata – aga ega palju aega pole, kuna nii Tampere seminar kui neljapäevased loengud vajavad ettevalmistamist.

Pildike ülikoolielust

Ühel kursusel tuli reedeks üks kirjatöö esitada. Reede õhtul tuleb meil tudengilt:

Preili H : Kas on võimalik seda tööd hiljem esitada? Või mis valikud mul üldse on?
Kakk (vastik õppejõud, nagu ta on): Siis tuleb ninast sikutada… 😛 (aga annab pühapäeva õhtuni pikendust)

Pühapäeva õhtul tuleb uus meil, päris viisakas kirjatöö sappa pandud:
Preili H: Sikutasingi end ninast, pisut aitaski 😉

Seega hakkab Kakk ilmselt koostama patenditaotlust uudsele meetodile “Nasaalmanipulatsioon õppemotivatsiooni parandamiseks”. 😀

Safari, jee!

Ei, seekord mitte lõvijaht ega ka mitte Maci veebilehitseja.

Nimelt sihuke asi nagu [L] Safari ProQuest, mis annab teatava koguse papi eest onlain-ligipääsu igavesele hulgale IT-raamatutele. Kakk käis mõtte TLÜ informaatikutele välja ja nüüd on see esialgu kuu aega testkasutuses. Tuleb kõvasti lugeda, ehk pikendavad ligipääsu. Kõigile, kes TLÜ võrguruumis (.tlu.ee all; väljastpoolt saab proxy abil ka ligi) töötavad ja IT-st vähegi huvituvad, seega soe soovitus lugeda – TLÜ lingi, mis vastavast domeenist (või proxyga) kohe sisse logib, leiab [L] TLÜ raamatukogu veebilehelt.