Lugemist itirahvale

IT ja eriti programmeerimise õpetamisega tegelevad inimesed peaksid kindlasti lugema läbi Joel Spolsky kriitilise loo [L] The Perils of Java Schools. Tundub, et sarnased tendentsid on ka Eestis päris selgelt näha – ainult et meil on viimase kümnendi jooksul levinud palju suurem õudus Microsofti Visual Basicu näol (kas siis täisversioonis või VBA vormis). Siin on natuke mõtteainet – mis ikkagi peaks eristama mõnest kutsekast tulnud IT-inimest IT Kolledži lõpetajast ning neid mõlemaid akadeemilise kõrghariduse saanud TTÜ/TLÜ/TÜ itimeestest-naistest?

Teine väga hea lugemismaterjal on prof. Tanel Tammeti TTÜ kursus [L] “Sissejuhatus informaatikasse”. Au ja kiitus Tanelile selle vabalt netti väljariputamise eest.

11 kommentaari postitusele “Lugemist itirahvale”

  1. Johnny Yen ütleb:

    Ma küll ei oska praeguse suuna kohta midagi öelda kuid TTÜ ei lange hetkel JavaSchooli alla. Saab piisavalt palju endal aju ymber pointerite ja rekursiivsete meetodite keerata(muidugi ka muutujaid väärtustamata muutujaid väärtustada jne).

  2. Kakk ütleb:

    Ei, TTÜ pole JavaSchool kindlasti mitte. Küll aga kollitab seal minu teada siiani VBA, vähemalt mitte-progejate erialade juures. Aga muidugi on tore, kui seal nüüd Joeli nõutud asju õpetatakse (mina omal ajal sain neid paraku äärmiselt vähe).

  3. Johnny Yen ütleb:

    Paraku tehakse jah mitte-it erialadele VBA’ga peavalu. Mis mind isiklikult eriti ei heiduta, aga mis mind imestama pani oli, et ITK’s on aine Kontoritarkvara programmeerimine mis käib VBA’s. Aga tegelikult ei ole ma ITK õppekavale kuigi hästi pihta saanud niikuinii.

  4. Kakk ütleb:

    ITK kohta – minu teada on too mainitud aine jäänud sinna ITK algaegadest, kui see TTÜ-st koos lektoriga (Jüri Vilipõld – Kaku kunagine juhendaja ja väga tore mees, paraku aga suurim VBA propageerija Eestis; oleme temaga selle üle korduvalt kõvasti vaielnud) üle toodi. Ja ilmselt on Kallel rektorina vaja ka suursponsor MS-ile mõni meelepärane liigutus teha – ta teeb seal niigi asju, mis peaks PisiPehme kurjalt möirgama panema (dual-boot arvutiklassid, Jon Halli jt vaba tarkvara tüüpide rääkimakutsumine jne).

    ITK õppekavad on IMHO päris normaalsed. Kolmeaastase õpiaja juures saab iti-inimese erialateadmisi päris korralikult. Lühike aeg muidugi tähendab ka seda, et n.ö. päris kõrgharidust iseloomustavaid üldharivaid aineid on küllalt vähe.

    Vahemärkusena: TTÜ informaatika bak-õppes on teistpidine lugu – seal tuleb kolm aastat kõvasti üldisemat (kahtlemata kasulikku) asja, kuid miskipärast bakalaureuse tasemele pidama jäänud inimene võib avastada, et ta erialast suurt ei teagi, kuna kogu tõsisem erialaõpe on viidud magistrantuuri.

    Aga ITK on minu arust päris hea baas nii tööleminekuks kui edasi õppimiseks – tõsi, viimasel juhul tuleb sõltuvalt magistriprogrammist kõvasti üldaineid järele teha.

  5. Johnny Yen ütleb:

    Njah…eks suures ettevõttes on palju selliseid probleeme mis kõrvalt välja ei paista.
    Aga mulle need ITK õppekavad eriti ei meeldi(ilmselt kui ma ITK’sse oleks läinud, räägiksin vastupidi) kuna liiga vähe on seda yldist asja. Mulle meeldib et räägitakse üldiselt kuidas asjast mõelda või millised variandid olemas on ning konkreetsete asjade õppimine käib rohkem omal käel. Näiteks räägitakse algoritmidest üldiselt ja siis ise pead selle implementeerima mingis vabalt valitud keeles vabalt valitud viisil. Või räägitakse sõnumipõhistest systeemidest ja siis ise uurid API’sid ja kõike muud ning ehitad mingi väikse rakenduse.
    Konkreetse API õpetamine on minu arust suhteliselt lühiajaline võit. Palju tähtsam(eriti pikaajalistel projektidel) on lisaks heale programmeerimisioskusele ka domeeni “õppimise” võime ja seda soodustab rohkem selline haridus nagu TTÜs. Kui sa ikka asukohapõhiste teenuste probleemidele pihta ei saa siis võid Reach-U API’t kas või peast lugeda, kasu sellest pole.

  6. Kakk ütleb:

    Üldiselt olen öelduga nõus. Liigne nämmutamine ei tee head. Samas ei oska ITK kolleege liigses nämmutamises ka süüdistada (seda enam, et mitmed neist sealsamas TTÜs töötavad).

    Aga tõsi ta on – õppima õppimine on eriti meie erialal kõige olulisem oskus. Minul pole enda 1994. aasta magistriteadmistega praktilise IT vallas enam midagi teha (Mida siis Kakk TTÜ-s progemise vallas õppis: Pascal suurarvutil ja TP variandis, Turbo Basic, natuke Quick C-d ja Fortranit etc), tähtis on üldine põhi alla saada ja osata ise koos tehnikaga edasi areneda.

    Natuke üritab Kakk ITK-s ka [L] ITSPEA abil seda õppimise ja isemõtlemise asja kultiveerida…

  7. rohi.ee/lobisevad » Blog Archive » roheline-september ütleb:

    […] “Teine väga hea lugemismaterjal on prof. Tanel Tammeti TTÜ kursus [L] “Sissejuhatus informaatikasse”. Au ja kiitus Tanelile selle vabalt netti väljariputamise eest.” jora.kakupesa.net… […]

  8. Johnny Yen ütleb:

    Minust jäi võibolla veidi ITK vaenulik mulje. Ma igati pooldan selle kooli olemasolu ja õppejõud ja eriti rektor on seal väga tasemel minu arust, lihtsalt ma ei ole kindel mis 15 aasta pärast saab(kool areneb kindlasti õiges suunas edasi). Tahtsin lihtsalt öelda, et ITK on väga hea kool ja õiges kohas eestis ma arvan.

  9. Kakk ütleb:

    Mina küll mingit vaenu ei näinud. 🙂 Enamiku väljatoodud punktide osas olin ju nõus. Aga ITK osas olen seal külalisõppejõuna väga rahul. Mõnus, asjalik ja samas mitte väga tõsimeelne. Häkkerite värk. 🙂

  10. progeja ütleb:

    Java õpetamine TTÜ-s või ITK-s ei tohiks probleem olla. Minu meelest on Java hea kompromiss teooria ja praktiliste vajaduste vahel, kõlbab esimese keelena õpetamiseks küll. Probleem on siis, kui õpetatakse _ainult_ Java-t, aga see probleem oleks samasugune kui selleks ainsaks keeleks oleks C või Lisp või midagi muud.

  11. Kakk ütleb:

    Ilmselt on jah Spolskyl (ja hiljem veel mitmel teisel) põhimureks see, et Java jääb kas ainsaks või siis kõige raskemaks programmeerimiskeeleks – teised on VB-stiilis point-and-click -asjad ning teooria jääb üldse olematuks.

    Ise ehk pakuksin alustamiseks paralleelselt Pythoni ja XHTML/PHP kombinatsiooni, Java võiks järgmine aste olla ja C/C++ ülejärgmine (ja kogu see kupatus minimaalselt kahel – Win ja Unix – platvormil, soovitavalt veel mõni lisaks). Aga ausalt öeldes progemise peensuste osas ma end kuigi kõvaks kaasarääkijaks ei pea. Mõningane õpetamis- ja praktiline töökogemus on olemas, omal ajal Rein Jürgensoni ja teiste antud teoreetiline põhi ka – aga selles vallas kuulan heameelega targemate inimeste arvamusi.