Silt: TLÜ

Pildike ülikoolielust

Ühel kursusel tuli reedeks üks kirjatöö esitada. Reede õhtul tuleb meil tudengilt:

Preili H : Kas on võimalik seda tööd hiljem esitada? Või mis valikud mul üldse on?
Kakk (vastik õppejõud, nagu ta on): Siis tuleb ninast sikutada… 😛 (aga annab pühapäeva õhtuni pikendust)

Pühapäeva õhtul tuleb uus meil, päris viisakas kirjatöö sappa pandud:
Preili H: Sikutasingi end ninast, pisut aitaski 😉

Seega hakkab Kakk ilmselt koostama patenditaotlust uudsele meetodile “Nasaalmanipulatsioon õppemotivatsiooni parandamiseks”. 😀

Tjah…

Paari päeva eest toimus töö juures üks väike sünnipäevakohvitus. Mõnus nagu alati – meil on hästi vahva seltskond, kellega saab kõigist asjadest rääkida. Nii tuli põgusalt jutuks ka pronksmehike ning üks meie vene päritolu kaaslastest tõi näite, et hiljuti olevat keegi eestlane “ühest Lääne-Euroopa riigist” piirilt tagasi saadetud, kuna “tuli fašistlikust riigist”. Ja tundus, et rääkija uskus seda ise siiralt ning oli üpris üllatunud, kui pealik seda suht ühemõtteliselt jamaks nimetas.

Njaa. Kui juba see hea haridusega ning üldiselt mõtlemisvõimeline ja heatahtlik, head eesti keelt rääkiv ja pidevalt eestlastega suhtlev inimene on valmis sellist absurdi uskuma, siis jääb vaid üle spekuleerida teemal, kuivõrd suur kogus propagandasõnnikut on idapoolsete tegelaste poolt istutatud keskmise öövahtkondlase (kes eesti keelt ei räägi, eestlastega ei suhtle ja elab vene telekanalite toidul) ajudesse…

Safari, jee!

Ei, seekord mitte lõvijaht ega ka mitte Maci veebilehitseja.

Nimelt sihuke asi nagu [L] Safari ProQuest, mis annab teatava koguse papi eest onlain-ligipääsu igavesele hulgale IT-raamatutele. Kakk käis mõtte TLÜ informaatikutele välja ja nüüd on see esialgu kuu aega testkasutuses. Tuleb kõvasti lugeda, ehk pikendavad ligipääsu. Kõigile, kes TLÜ võrguruumis (.tlu.ee all; väljastpoolt saab proxy abil ka ligi) töötavad ja IT-st vähegi huvituvad, seega soe soovitus lugeda – TLÜ lingi, mis vastavast domeenist (või proxyga) kohe sisse logib, leiab [L] TLÜ raamatukogu veebilehelt.

Ülikoolides toimub

… huvitavaid asju.

Ise asjaga eriti mitte kursis oleva inimesena tundus vähemalt ajakirjanduses kajastatud info põhjal Tartus toimunu paras seebiooper. Rektorivalimine kolmes voorus, kus võidule kõige lähemal olnu selgus mündiviskamisega, kedagi ära ei valitud ning ilmselt saab ajutiselt kohale hoopiski valimiste selgeim kaotaja… Päris veider.

Ja siis ka see meie oma maja uudis. Tulime just Hansuga hommikul laeva pealt, läksime TLÜ uue maja eest läbi. Vaatasime maja ees seisvat uhket autot ja spekuleerisime teemal, millal selle omanik järjekordse kopsaka lahkumishüvitise saab. Kodus sai RSS-lugeja lahti tehtud ja – voilà!…

Kunni juures

Jätkates eilse kroonika poolelijäämise kohast… Eile mängis suur osa seltskonnast õhtul bingot ning imede ime, isegi võitsid (Meelis 100 SEKi ja Kai 150). Pärast läksime sööma ning vana hea eesti kombe kohaselt toimus rootsi lauas SSS (Sittamoodi Suur Söömine). Aga mis teha, kui toit nii hea oli… 🙁 Kajutisse minnes oli kõht üsna raske.

Ise kerisin tublisti enne keskööd pessa. Enamus seltskonnast aga pani pikalt pidu ning arvestades kolleeg Hansu initsiatiivikust omal ajal Roomas ei olnud ka mingi ime, kui öösel hakati kajuteid mööda kondama ja hommikupoole ööd Hansu asemel hoopis Meelis teisel magamisasemel põõnas… Magada kuigivõrd ei saanud, kuna laev liikus põhjalikult mööda sinusoidi ja vahel virutas laine parajaid põrakaid. Kummalisel kombel tajus liikumist pimedas palju teravamalt, niisiis jätsin algul üldse tuled põlema (aknaid meil polnud). Hommikupoole läks rahulikumaks ja sai natuke magada ka.

Hommikul ronisime eri aegadel ja eri nägudega pesadest välja ja kobisime toituma. Kella kümne paiku (kohaliku riigirootsi aja järgi) ronisime kuivale maale ning otsustasime suure söömise neutraliseerimiseks teha 3-4 km jalutuskäigu Vasa muuseumi. Kunn oli vist käskinud nii paljude tähtsate külaliste auks isegi ilmal ilusaks minna – nii ilusat päikest polegi kaua aega näinud, mis terve (küll lühike talvine) päev paistis.

Vasa muuseum oli vinge koht, väga põhjalik ekspositsioon ja palju infot. Nii jäigi ajapuudusel oma pool väljapanekut nägemata, filmi jõudsime siiski ära vaadata. Seejärel läksime veetaksoga üle lahe ning läbi vanalinna kunni lossi vaatama. Lossi ees tegid rootsi poisid (ja isegi paar flicka‘t) vahtkonnavahetust ja päris vingelt, arvestades seda, et tegu on tavaliste ajateenijatega. Mardi jutu järgi käivad rootsi poisid kõik mingil ajal kunni valvamas ning see on kõigile sugulastele suur asi, pidavat isegi polaarjoonelt Stockholmi vaatama sõitma.

Kunn üle vaadatud, läksime lõunale ühte idamaisesse toidukohta, kus sai 79 kunni raha eest korraliku bufee, isegi sushi oli sees (Tallinnas sellise raha eest niisugust sushikõhutäit vist ei saagi). Nii et Kakk sai korralikult maki’t ja ka päris sushit pugida. OK, asja väline külg jättis kõvasti soovida (mõni õrna hingega nihonjin oleks seda nähes kas kokale kõva asjaga pähe löönud või seppuku sooritanud), kuid maitse oli igatepidi tipptopp (ingver ja wasabi kaasa arvatud).

Kõht täis, tüürisime keskvaksali metroopeatusse ja sealt allmaaraudteed pidi Gärdeti jaama. Sealt edasi veel väike jalutuskäik ning oligi ring täis. Nüüd istume uuesti laevas ning räägime Victoria konverentsiruumides tulevikuplaanidest. Õhtul toimub jälle vist SSS ning homme peaksime uuesti kodumaile saama.

Sõidame kunni vaatama

Seda kirjutab Kakk MS Victoria pardal pubis – sõidame tosina kolleegiga TLÜ HTK-st päevaks Stockholmi. Juba sadamas hakkasid mõned (incl siinkirjutaja) vänget Stocki aktsenti väänama… Laeval leidsime mõnusa pubinurga, võtsime joogid ette, hallipäine rootsi trubaduur alustas just oma teist setti Bob Dylani, Rod Stewarti ja iiri lauludega (kitra mängib see onu muide fantastiliselt). Nii et olemine on päris mõnus – isegi laev ei raputa nii hullusti kui arvatud (sadamas sai jauratud, et merel on varsti stora kakka lahti ja Ruubärt tuleb – aga vist jääb ära…). Homme lähme vist ka Vasa muuseumi ja mujalegi. Eks näis…

Kommukaga on siiski tiba ebamugav kirjutada, seepärast praegu pikemalt ei patra.

Trenn jätkub

… uuel aastal uue hooga.

Kui Kakk vanal aastal oma eripedapreilidega Invarus espitsioonil käis, tuli juttu ka meie uutlaadi rehabilitatsioonimeetodist ja see pakkus neile huvi. Nii tulidki paar daami esmalt meie laupäevasesse kobujutsu tavatrenni (ja tegid selle vahvalt algusest lõpuni kaasa) ning eile käisid ka ratastoolitrenni vaatamas (ja panid ka seal käed külge). Vahva – ehk tulevad sealt mõned ka meie suvisesse laagrisse appi.

Eile oli trennis muidugi elevust kui palju – rahvas sai kätte oma uued mundrid (gi-jakk ja valge vöö) ning trenni tegime tuliuute bo’dega (muud relvad ootavad taseme paranemist). Hästi tore on näha, kuidas mõni inimene saab hakkama ka seni võimatuks peetud asjadega – ja et selline avastus positiivsele ellusuhtumisele kõvasti kaasa aitab, on ilmselge.

Kakk ise suutis kah suuremast söömisest hoolimata viimaste nädalatega oma viis kilo alla võtta – seda põhiliselt tänu toajalgrattale, poksikotile ja ka tõhusamale relvatrennile. Suvel ootab jälle kobujutsu eksam, selleks ajaks peab kõik vormi saama. Lähiajal ootab veel ees iaidoliidu mõõgalaager.

Külas Invarus

TLÜ [L] HEVI kursuse lõpus sai eripeda tüdrukutega käidud espitsjoonil (nagu Puhh ütleb) [L] Invaru abivahendikeskuses. Selle pealik, Kaku vana tuttav Enn Leinuste oli meid nõus lahkesti vastu võtma, rääkis pikalt kogu valdkonnaga seotud probleemidest ning tutvustas ka kõiksugu huvitavat nodi, millega saab puuetega inimeste elu kergemaks muuta. Arvestades seda, et Eestis seni veel korralikke abivahendispetsialiste ei koolitata, kulus sellele seltskonnale hädasti ära. Ja tundus, et nad ise jäid rahule.

Enn näitab erinevaid ratastoole

Enn tutvustab tehnikat

TLÜ KERG seminar

Sel korral oli meil seminaris külas isand Andres Sirel Microsoftist, kes pidi tutvustama MS Academic Alliance’i võimalusi. Eks külastuse eesmärk oli muidugi TLÜ informaatikutele AA liitumine maha müüa, aga vähemalt jättis esineja suht asjaliku mulje, tekkis üsna viisakas diskussioon ja eks nüüd sõltub otsustamine juba kohalikest ülemustest. Kakk omast arust väga hullusti ei haukunud ka. 😛 Vähemalt arvab siinkirjutaja tegelikult Microsoftist ja tema tegemistest PALJU halvemini, kui seal välja lasi paista (eetilis-finantsilis-juriidilise dimensiooni jätsime targu üldse puutumata ja rääkisime vaid tehnoloogiast. Tõsi, MS tarkvara platvormispetsiifilisus sai üles tõstetud küll ja mõni asi tundus olevat esinejale üsna ebamugav).

Aga TLÜ-sse AA hankimine Kaku arust ilmselt kuigi suurt pointi ei oma (ITK ja isegi TTÜ puhul on sel isegi teataval määral mõte sees – muidugi juhul, kui järgnevate sammudega ei lase kool firmal endale mütsi silmadele tõmmata; Kalle oma ITK-ga on seni suutnud vendor lock-in’i algaastatest peale päris edukalt vältida). See on rangelt IT-erialade keskne, TLÜ-s a) pole piisavalt IT-tudengeid ja b) pole ühtki arvutiklassi, mida kasutaks vaid IT-tudengid (kuna filoloogidele ja kehakultuurlastele AA soodustused ei laiene). Pealegi puudub soodustarkvara hulgast täielikult MS Office (mis pakkuja kaalutluste kohaselt ilmselt tuleb täishinnaga juurde osta…) ja mis on enamikule kasutajaskonnast põhiliseks arvutis kasutatavaks jubinaks (igatahes enam kui SharePoint või Visual Studio).

Iseenesest huvitav arutelu oli. Lõpuks jäime viisakalt eriarvamustele.