Konverents

Kuulasin laupäevaste tegemiste vahele ära 4. novembril Õpetajate Majas toimunud konservatiivide konverentsi.

Üle pika aja ei tekkinudki tahtmist poliitilise jutu peale hauataguse häälega undama hakata. Räägiti muuhulgas ka asju, millega päris nõus ei saanud olla – aga oluline oli see, kuidas räägiti.  Viisakalt, soliidselt ja teistest lugu pidades, lubades vahele ka pisikesi vimkasid. Kogu asi tõi meelde kaheksakümnendate lõpu kodanikuüritused –  vaimsus oli sama. Kontrast peavoolupoliitikaga – ja ka selle teostajate käitumisega – oli ikka päris markantne (tõsi – natuke läks lappama viimane sessioon, kus ei suudetud väljapeetud käitumise rida päris eelnevatega võrdväärselt jätkata).

Ehk kõige enam täkkesse oli Jaak Valge sõnavõtt, kus muuhulgas toodi ajalooteaduse näitel väga hästi välja tänapäevase hariduse ja teaduse jätkuv ideologiseerumine (enda mitmed kogemused kinnitavad seda) ning ka see. mismoodi immigrantide rahvastikupüramiid erineb põliselanike omadest. Mõnest asjast, millest ametlik narratiiv eelistab vaikselt mööda minna, räägiti aga ka teiste poolt (sh majanduse sessioonis, kus aga oleks paaris kohas tahtnud ka vastu vaielda – kasvõi investori vaates; tundus, et üks kõneleja pani investeerimise, spekuleerimise ja börsimahhinatsioonid kõik samasse patta).

Võib-olla kõige rohkem “mulli” tuligi tegevpoliitikutelt päeva lõpus – aga kasvõi see, et Eestis ütleb tegevpoliitik (Urmas Reinsalu) otse välja, et a) objektiivne hea ja kuri on olemas  ja b) inimesel on valikuvabadus ja vastutus, on juba märgiline. Huvitav moment oli ka tähelepanek, et kultuur asub poliitikast n.ö. ülesvoolu – ja selle ütles välja Martin Helme… Lõpus olev konkreetne märkus meedia kohta oli ka mõtlemapanev – vahel ongi vaja “teha Elonit”.

Järgmisel aastal võiks täitsa ise kohale minna, kui töögraafik võimaldab.

3 mõtet “Konverents” kohta

  1. Vahest seal riigikogu saalis kildu pillutakse! Mingi kepijutu koht. Avalik peldik.

  2. Nojah, seda minagi. Selle jutu kohta siin võib sisu osas arvata mida iganes, aga inimesed vähemalt väljendasid ennast viisakalt (kod. Helme seal lõpus läks kõige enam sinna Riigikogu stiili kanti, aga ka tema jäi sündsuse piiresse) – ja oli ka aru saada, et nad on natuke koolis käinud. Klassivahe oli olemas nii Riigikogu kui ka ajakirjandusega.

  3. Helmedel tuleb vereproov teha, vaadata kas on slaavi verd. Alles seejärel võiks slaavlasi sõimata. Näiteks sõimata ukrainlasi pärnu raadios.

    Eri demagoogia.

    Ma lähen alles siis valima, kui keegi EKREga koalitiooni ei lähe. Eesti200 vist ei ole veel läinud, Kui läheb, siis on asi täitsa pekkis.

Kommenteerimine on suletud