Kiire põrge Cambridge’i

TLÜ informaatikud võtsid kätte ja otsustasid suure pundiga tulla Britannia ühte auväärseimasse ülikooli koostöökontakte otsima. Mõeldud-tehtud.

Esmakordne oli lend Easyjetiga Stanstedi. Lennuseltskond oli mõnevõrra teistsugune kui varasematel lendudel – palju väga noori inimesi ning mõned, kes ilmselt väga jõukad ei ole.  Lend aga sujus kenasti ja Stanstedi lennujaama saime ilusti – plussiks oli nii märksa väiksem inimmöll kui näiteks Gatwickis kui ka asukoht poolel teel Cambridge’i. Ostsime automaadist rongipiletid ja veeresime ülikoolilinna poole.

Rongist maha saades tuli kilomeetri jagu astuda, aga nagu kiuste näitas Inglismaa enda tõelist nägu ja valas meid korralikult vihmaga üle. Travelodge’i hotelli jõudes saime natuke kuivada, panime asjad ära ja läksime üle platsi Bella Italiasse sööma. Tore koht, päeva komplektlõunast valitud tuunipasteet basiilikuleivaga ja pepperonipitsa olid igati maitsvad. Meie kaheksa inimesega liitus ka teine pool seltskonnast, kes olid varem tulnud ja paar päeva Londonis veetnud.

Pärast oli ilm endiselt jube ja kuna enamik inimesi kibeles ikkagi linna peale jooksma, ei hakanud end pooleks tõmbama ja jäin hotelli. Unevõlg oli varasemast nii suur, et lõpptulemusena magasin enamiku õhtust lihtsalt maha. Aga ega teised ka midagi suuremat peale pub crawl’i ei teinud, nagu toanaaber Hansu jutust selgus. Hotelli WiFi oli muidugi tasuline ja minutitaksiga, ei hakanud sinna raha kulutama. Pole ime, et lennuajakirjas Tallinna kohta kiidulaulu lauldi stiilis “vaba WiFi on inimõigus”…

Hommikul tuli hommikusöök eraldi juurde osta, aga see oli vähemalt traditsioonilise inglise hommikueine osas igati maitsev. Seejärel jalad selga ja päris ülikooli. Kasvatusteaduste osakonnas peetud seminar kukkus natuke veidralt välja – kohal oli meie 15 inimest ja kaks kohalikku, kellele siis Peeter, Mauri, Mart ja Hans meie tegemistest põhjaliku ülevaate andsid. Ka ülikoolis on kõik võrgud kinni keeratud – natuke lahja värk sellise asutuse kohta. Pagan, iga ITK lõpetaja peaks suutma konfida valmis sellise piiratud võimalustega külaliste-WiFi, et asutuse külalised veebi pääsevad ja samas kaagid pätti ei tee. Kummaline, et Cambridge’is selle peale ei mõelda.See-eest on aga kasvatusteaduste osakonna uus hoone uskumatult kihvt – TLÜ uus maja ei kannata eriti võrdlust (muidugi on siin ka kalleimaid materjale kasutatud, aga disainilahendus on samuti hulga parem).

Hea oli, et tuli meelde adapter kaasa võtta – mõnel meie seast seda polnud ja need olid püstihädas. Peale seminari tegime maja ees seltskonna grupipildi, siis pani Katrin minu, Reinu ja kõigi pagasi takso peale ja saatis enda korterisse. Teel nägi vähemalt natuke linna – Cambridge on tõeliselt ilus koht. Kõrvuti on vana akadeemilisus, uue aja modernsus (tihti täiesti põimunutena) ja kõikjal valitsev rohelus (luuderohi ja muud ronitaimed on väga in, enamik vanu majaseinu upub rohelusse). Praegu istume siis Katrini korteris ja saime esmakordselt siin tasuta netti (kuigi väidetavalt on seegi natuke kellegi teise kapsamaale ronimine…).  Ees ootab film “Täna öösel me ei maga” – lennuk läheb varahommikul ning ilmselt jääme öö läbi kuhugi tuiama. Eks näe…  Mõned moblaga tehtud pildid panen tagasi jõudes ka üles.