Põnev lektüür

Tõsiselt huvitav lugemine sellest, kuidas üks ameerika õppejõud oli 25(!) aastat tõsiusklik marksist, otsis “seda kõige õigemat õpetust” ning viimaks sellest kõigest loobus. Mõned väga head lingid on ka loo sees. Kergelt arusaamatuks jääb, kuidas ta nii kaua vastu pidas… Usuliste äärmustega kokkupuutunud (või sektipsühholoogiat lugenud) inimeste jaoks on seal kõvasti äratundmist.

2 kommentaari postitusele “Põnev lektüür”

  1. vipitar ütleb:

    “Religioon on oopium rahvale.”
    https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Marx

  2. Kakk ütleb:

    Jah, selles see iroonia ongi. Pada ja katel – või tegelikult on nii traditsiooniline kui uusmarksism selles osas võrreldavad ainult kõige dogmaatilisemate usuvoolude või siis autoritaarsete pisisektidega. Roomakatoliku kiriku kurikuulus inkvisitsioon oli kökimöki marksistide omavaheliste klaarimiste kõrval (“uskmatute” massimõrvadest alates Pariisi Kommuunist ja lõpetades Lenini, Stalini, Castro, Mao ja Pol Potiga ei hakka rääkimagi). Nii et milleks oopium, kui märksa kangemad asjad on ka olemas. 😛

    Eks ma kunagi võin pikemalt kirjutada, mida ma sellest mehest ja tema teooriast arvan. Seniks võin aga soovitada Roger Scrutonit, kes on enamiku asju juba selles raamatus ära öelnud.

Kommenteeri