Kaks sünnipäeva

Iga-aastane jama: vana sõber [L] Mella ja ülikooliajast saadik heaks sõbraks jäänud grupiõde Katrin pidasid jälle kord sünnipäeva ühel ja samal ajal. Mellal sel aastal veel juubel pealegi.

Alguses siis Mella oma Endla tn puuetega inimeste majas. Hästi vahva oli, suur osa omaaegsest jutukaseltskonnast oli kohal ning omakorda sellest koopereerus suur osa Mellale ühiselt kingitud suure karika taha. Mella palvel olin sündi kaasa tirinud ning selle esimene ehmatusega pooleks kasutus oli võimalus assisteerida noorsand Ottot (kelle senistest saavutustest võib lugeda [L] iiremuti keeleteritajast) temapoolse muusikalise tervituse edastamisel. Ernesaksa “Kalamees naerab” tuli üle kivide-kändude isegi välja.

Hiljem käis vahelduva eduga enesetäiendamine, pläraajamine ning klimberdamine. Viimaks tuli vana sõber Pipikas välja veel ühe kreisi ideega – esitame omaaegse [L] PressEscape’i 1999. aasta superhiti “Linnapeal on sünnipäev” juubilarile uuesti. Kuna kaht originaalkoosseisu liiget kohapeal polnud ja mõned salmid sisaldasid kõvasti omaaegset konteksti, tegime viimaks lühendatud versiooni. Trummikäik tuli kohapeal kiiresti sekventserisse sisse lüüa, kuna vastavat disketti polnud kaasas… Aga tegime loo ära, rahvas laulis refrääni kaasa ka ning päevakangelane jäi vist rahule. Eriti abiks oli Xsu poolt eiteakust hangitud peakate (pehme suure veluurkaabu ja ööpoti ristsugutis), mis Kakul ettekande ajal peas oli ning vist üksjagu kaasa aitas…

APDEIT 24.02 – [L] Aabram tegi pildid ka valmis, PressEscape v2.0 nägi välja nii:

PressEscape v2.0

Viimaks oli vaja teisele sünnale tüürida, viskasin seltskonnale viis ja tüürisin Kloostrimetsa suunas. Seal teletorni all oli koos juba aastaid nähtud traditsiooniliselt mõnus seltskond. Kuna jutu käigus tuli välja, et meil saab 15 aastat ülikooli põhiosa lõpetamisest, siis kerkis ka päevakorda rühma kokkuajamine. Ehk õnnestubki…

Väsitav päev, aga hästi vahva selline.