Usuvabadus või kultuuritus?

Natuke paneb mõtlema [L] see BBC uudis.

Tegu pole ju Ida-Saksamaa või Eestiga, Britannias on elu saanud rahulikult edasi minna. Ja ometi on tulemus selline nagu ta on.

Mõni ateist võib ju öelda: näe, asjade loomulik kulg, usku pole enam vaja. Kuid isegi sellisel juhul eeldaks, et pisike Johnny või Jane saaks 100 aasta pärast Westminster Abbey’sse ekskursioonile minnes veidikenegi aru, kuhu ta on sattunud ja mispärast sihuke suur imelik tornidega maja omal ajal ehitati.

Tänapäeval ei tähenda Parthenoni külastamine sundust Pallas Athenat kummardada. Jeruusalemma Nutumüüri ääres aga valjusti irvitada ja peeretada oleks ilmselt riskantne. Ja Kaaba templis räppima hakates saadakse enda pihta ilmselt kõik need kivid, mida palverändurid on saatana loopimiseks kaasa toonud. Nii et väike haritus ja sellest väljakasvav lugupidamine muude maailmanägemiste vastu võivad teinekord tervisele kasulikud olla.

4 mõtet “Usuvabadus või kultuuritus?” kohta

  1. Veel veidi mõtlemisainet: http://www.courant.com/news/local/hc-atheists1208.artdec08,0,1802954.story?coll=hc_tab01_layout

    Kuna ateismi religiooniks kutsumine on levinud väärmõtlemine, siis võiks võtta sellest veidi vedu ja paluda kõikidelt religioonidelt veidi lugupidamist (s.h. mitte oma religiooni kuulutamist) ateistide pühamus, s.o. kogu maailmas. Möönduse võib teha juba olemasolevatele pühakodadele.

    Muidu hakataksegi pidama normaalseks suhtumist, et suvalise religiooni evangelisti õigus oma religiooni teistele peale suruda on usuvabadus, aga tema pikaltsaatmine on religioosne tagakiusamine…

  2. Kas Kakk oskab kaardi peal täpselt näidata millises USA piirkonnas Joseph Smith väidetavalt Jumala ilmutust nägi, et selle põhjal hiljem mormooni religioon rajada? Mina oskan, aga ma ei praali sellega…

  3. Enam-vähem oskab küll. Sõltub kaardist muidugi, kui täpselt tahetakse. Nauvoo ja hilisem tõotatud maale rändamine, kus siis Soolajärvelinn asutati. Mormoonide sünni juurde käib muidugi hulk vastuolulist materjali.

    Küsimus pole praalimises ehk siis mälumängu kombel teadmistega vehkimises. Pigem häirib, et inimestel on häbi olla harimatu enamikus muudes valdkondades, kuid see üks võib rahumeeli erandiks olla. Poliitkorrektne “ärme igaks juhuks sellest räägi, äkki mõni solvub” on toonud kaasa selle, et suurt osa inimkonna vaimsest pärandist enam ei tunta.

    Apdeit veel mormoonide kohta: kui mõtlema hakkasin, siis tegelikult oli veel vist enne Illinoisi veel Missouri. See, kus Smith vangis istus?

Kommenteerimine on suletud