Isand Mark Soosaar on muidu lugupeetud ja intelligentne inimene, aga [L] selle asjaga keerab ta küll vindi üle. Kakk nõustub põhiosa kommenteerijatega (ehkki mitte samas sõnastuses).
Saan aru, et Jokela sündmused šokeerisid inimesi sügavalt. Aga kodanike muutmisega lammasteks asja ei lahenda. Kindlasti on Eestiski mõni relv inimese käes, kellel seda olema ei peaks ning temalt tuleb see ka ära võtta. Kontroll peab olema ja mõnda aega tuleks seda rangemalt teha, kuni igasugu jobudel lähevad Jokela-tegemise mõtted üle. Kuid Eesti relvaseadus kuulub Euroopas rangeimate hulka ega vaja muutmist (kui üldse, siis mõnes kohas leebemaks, et trennis võiks legaalselt ka nunchaku või tekkoga harjutada).
Padupatsifistid võiksid endalt küsida seda: miks ei läinud Pekka-Eric oma “looduslikku valikut” (või “poliitilist terrorismi”, nagu ta seda ise nimetas) läbi viima enda laskeklubisse, sõjaväeossa või politseijaoskonda…?
Keelad püssid ära, võtavad koolitulistajad oma arsenali kodukootud pommid. Potentsiaalselt veel hullem kui püssikuul. Keelad hunniku vajalikku kodu- ja põllukeemiat ära, lähevad need poisid noaga äsama. Keelad noad ära, lähevad nad haamrite ja raudlattidega. Kui inimene tahab, leiab ka mooduse. Ja need vennad ei tundu just eriti ratsionaalsed, et hakkaksid mõtlema stiilis “kui ma püssi ei saa, siis tapma ei lähegi.”
Kipun nõustuma. Veel mõned mõtted.
Huvitav, kui mitu relvastatud kuritegu on EV uuel iseseisvusajal sooritanud relvaloaga tavakodanikud ja/või kaitseliitlased? Ise pakun, et neid on – kuid võrreldes nende roimade arvuga, kus relvitu kodanik on langenud relvastatud retsi ohvriks, on see tühine vähemus. Ainus kategooria, kus range relvaseadus tõepoolest ilmselt mõjub, on afektiseisundis kuriteod (naine teise mehe kaenlas vms) – mida aga ilmselt pole palju. Kiremõrvadest pole just siinkandis eriti palju kuulda olnud.
Küll aga leidis piisavalt kajastust lugu, kus pereisa sissemurdnud narkari viimaks kööginoaga ära tappis, kui too teisele korrusele laste poole suundus. Politsei oli lihtsalt pimedas ära eksinud (polnud ka nende süü – Tiskre porimülgastes pimedas orienteerumine on kirves küll). Oleks peremehel tulirelv ja väljaõpe olnud, oleks narkar ehk ellugi jäänud – praegu tuli oht lastele likvideerida väga raskete tagajärgedega.
Pätil, kellel on seadusest sügavalt savi, on mingi relv alati – teda ei huvita. Sama torunäpp-leheneegri Roger Boyesi (vt eespool) kodumaal Britannias (kus tavakodanikelt on kõik relvad ära korjatud) on täiesti piisavalt erinevaid relvadega seotud kuritegusid. Kakk on suht veendunud, et relvade arv ühiskonnas ja kuritegevus ei ole kuigivõrd seotud, tähtis on seadusandlus ja ühiskonna suhtumine. Igasugu jobud seepärast praegu soomlaste kraes ongi, et sellist võimalust ei tule sealmaal kaugeltki iga päev (tulirelvaga sooritatud kuritegu on Soomes ikka haruldus küll).
Mulle meeldib Eric Raymondi argument: kõik suured relvavihkajad võiks panna koduuksele suure sildi “Siin majas relvi pole.”
Ma juba jõudsin ühes blogis kommenteerida, et selle sündmuse najal hakkavad kaht tüüpi fanaatikud rämedalt ühelt jalalt teisele hüppama ja kilkama – relva- ja evolutsioonivastased. Mitte, et kummalgi oleks olulist õigust või põhjust häältki teha antud kontekstis.
Ma olen sellega nõus, et osad võivad relva puudumisel hakata ise pommikesi ehitama aga noaga vehkimisse ma väga ei usu. Olen alati selliseid inimesi liiga argadeks pidanud.