“Troonide mäng” või “Tähesõjad”?

ERR tsiteerib The Guardiani artiklit väitega, et “Troonide mängu” sarja mõju popkultuurile on võrreldav “Tähesõdade” omaga.

Kui see mõju ongi võrreldav, siis vaid absoluutväärtuselt, märgid on erinevad. “Tähesõjad” (eeskätt klassikaline triloogia, aga ka kogu n.ö. universum) on siiski muinasjutt klassikalises mõttes – ehkki sinna on pikitud kõvasti erinevaid allikaid (maises mõttes eeskätt Kaug-Idast), on seal olemas hea ja kuri (ka siis, kui hea alati ei võida). Ning mis peamine, see lugu ikkagi püüab inimest paremaks teha ja õpetada (Yoda on ilmselt parim näide).

“Troonide mängust” leiab kõike madalat, mida inimkond läbi ajaloo on teinud. See on antimuinasjutt selle sõna üsna puhtas mõttes. Kunagi siin võrdlesin seda “Dallasega” – jään selle juurde ka praegu, kuid ilmselt eelistaksin valiku ette sattudes “Dallast” vaadata.  “Troonide mäng” on sotsiopaatlik nähtus – õel, madal ja manipuleeriv ning sellega täiesti rahul.  Ja kõik see on (meelega?) pandud ajastusse ja konteksti, kus varem kõige enam häid kangelaslugusid leidus (Arthurist Aragornini).

Aga ju on see siis samuti ajamärk.

3 kommentaari postitusele ““Troonide mäng” või “Tähesõjad”?”

  1. vaba ütleb:

    “Loengutes õpetatakse, kuidas luua uut keelt ning vähem keskendutakse sõnade päheõppimisele.”
    http://menu.err.ee/592707/troonide-mangu-valjamoeldud-keelt-hakatakse-opetama-ulikoolis

  2. Kakk ütleb:

    No see, et kunstkeeli ülikoolides käsitletakse, ei ole uus – Star Treki klingoni keel oli IT-maailmaski üsna populaarne, samuti Tolkieni haldjakeeled. Ühe näite leidsin siit: http://www.uvic.ca/home/about/campus-news/2012+courses-turn-to-tolkien-s-world+ring

    Iseasi on kirjeldatud metoodika. Keeleõppega on juba pikka aega sogatud – mul on enda õpilaste seas olnud mitmeid inimesi, kes suudavad võõrkeeles küll vabalt suhelda, kuid vähegi formaalsema teksti koostamisel jäävad täiesti hätta, kuna grammatikat ei ole lihtsalt neile õpetatud. Vähemalt neid inimesi, kes tahavad tulevikus teadust teha ja artikleid kirjutada, tuleks küll palju traditsioonilisemal viisil õpetada.

    Ja see uue keele loomine tundub olevat veel sealt samm edasi – nii võime saada ehk mõnes vabakirikus tuntud “keeltes rääkijad”, aga mitte reaalse keeleoskusega inimesed.

  3. vaba ütleb:

    me oleme arhiivis:
    https://archive.org/details/eestikeelehealte00weskuoft