Justament laulis kord…

… “Sain täna kolmkümmend kuus”.

Päris hea lugu oli, ainult vist tibake segaste tunnetega mainitud fakti suhtes. Kakk selliseid asju ei tunne, kuna ta nagunii on otsustanud mitte suureks kasvada. Ehk nagu klassikud ütlevad:

Väike väänik, anna asu,
et ma suureks eal ei kasu

Ja täiskasvanutel on ainult konnasilmad ja kumminaalmaksud.

Kakk on Pipi väänikupille ilmselt kuhjaga sisse söönud. Ilmselt saab temast ka kunagi pisike sapine mereröövel. 🙂

2 kommentaari postitusele “Justament laulis kord…”

  1. elanor ütleb:

    Oi. palju-palju-palju õnne tagantjärele. Mul on väga hea meel, et ma sind tunnen ja et sa sedaviisi olemas oled, nagu sa oled.

  2. Kakk ütleb:

    Tänud ilusate sõnade eest. 🙂