Veel mõne aja eest poleks uskunud, et sotsiaaldemokraadid minu jaoks valimiseelistuste rea lõppu, isegi Keskist mööda kukuvad. Ilmselt pidasin neid natuke naiivseteks, ent haritud ja näiteks oravatega võrreldes märksa enam sotsiaalset õiglust ja tasakaalu (ehkki teinekord valel viisil) rõhutavateks tegelasteks.
Viimase kuu aja jooksul on pilt selgemaks läinud. Sotsiaalset õiglust loota on sealt sama tõenäoline kui omaaegselt NLKP-lt: paberi peal jah, tegelikkus on teine. Kui on vaja Euroopas kannuseid teenida või mõne “tunnustatud filosoofi” haiget ideoloogiat promoda, on neil omaenda rahvast täiesti savi.
Tänan, ei. Ja nii arvavad vist nii mõnedki veel.
APDEIT: Võimalik, et Eestis on viga sotside ladviku taustas. Need on mugava elu peal jõukad inimesed, kes on reaalsete sotsiaalprobleemide kohta vaid lugenud. Nii asendavadki europopid (kultuur)markstlikud mõttemängud tegelike probleemidega tegelemist. Näiteks liigsest sisserändest tingitud probleemid tulevad just lihtinimeste kraesse, tõkkepuu taga kinnistes kogukondades elavaid kodanikke see kuigivõrd ei puuduta.