Vaated

Peale üle-eelmises postituses Mr. Costellole vastamist lugesin veel tema viidatud blogisid (ning olin sama vähe nõus kui eelmistel kordadel). Viimaks leidsin ühe koha, kus sai testida enda poliitilist kuuluvust. Testidega on nagu on, aga selline see tuli:

Kaku poliitilised arusaamad

Üldiselt enam-vähem sinnakanti, mida ise arvasin.

15 kommentaari postitusele “Vaated”

  1. Chris ütleb:

    Neeh, shame on you:D
    Oleks siis veel et demokraat või sotsialist a mõlemat korraga:P
    Muide, tahaks ka viidet sellele testile;)

  2. Kakk ütleb:

    Kusjuures lisa juurde kristlik ilmavaade ja väga tugev rahvuslik identiteet (mis vastupidiselt paljude nn roosade arvamusele ei tähenda teiste rahvuste alaväärtustamist).

    Aga test oli http://www.okcupid.com/politics . Ära muidugi väga tõsiselt võta.

  3. Hans ütleb:

    Päris huvitav test. Kusjuures me Sinuga oleme selle põhjal päris lähedaste vaadetega. Ma 1 cm allpool…

  4. Kakk ütleb:

    Nojah, see mind ka ei üllata – me tihtipeale asju samamoodi näinud. 🙂

  5. mr.Costello ütleb:

    Päris huvitav on su testi tulemusi vaadata. Ja päris naljakas teada, saada, et sa muga üldse nõus pole. Nimelt on mul sama testi tulemus sinu omaga üsna sarnane – minu mummuke paikneb samas nurgas ja samal kõrgusel, aga kõvasti paremal ja jääb täpselt sotsialisti-demokraadi piirile. Tulemus on siiski sotsialist.
    Mina tõlgendan tulemust nii, et ma olen sinust sotsiaalselt liberaalsem, ehk laseks inimestel rohkem oma elu üle otsustada. Kas see ongi see koht, kus meie vaated lahku lähevad?
    Proovi veel ka Political Compassi – see on vähe parem test.

  6. Kakk ütleb:

    Hmm… huvitav küsimus.

    Kakk on üht jalga pidi kirikus (mis on traditsioonilises mõttes siiski konservatiivsem nähtus) ja teist jalga pidi häkkerikultuuris (mis on väga liberaalne, ent samas mõnes asjas üsna kindlate arusaamadega). Nii et seda elu üle otsustamist tuleks ilmselt iseloomustada sõnaga “sõltub”.

    Ilmselt on küsimus rohkem siiski tollessamas rahvuslusse suhtumises. Nagu olen Oudekkist ja teistest selle ringi inimestest aru saanud, näevad nad rahvuslust kui kitsarinnalist ja kunstlikku konstruktsiooni, mis tekitab inimeste vahel lõhesid (vt Oudekki blogist tema omapäraseid ingliskeelseid tõlkevasteid eestikeelsele “rahvuslusele”). Minu jaoks on tegu eriti väikerahva jaoks vältimatu osaga tema identiteedist ja kultuurist. Rahvusriik ei ole minu jaoks oma aega ära elanud. Rõhutan igaks juhuks veel kord – see ei tähenda “võrdsem kui teised”-arusaama ega seda, et rahvusriik peaks kõik muulased minema peksma. Näiteks Põhjamaad vastavad minu rahvusriigimääratlusele üsna hästi; ka muus osas olen põhjamaise sotsiaaldemokraatiaga peaaegu et päri (ehk olen sellest krammikese paremal). Kuid ilmselt on see erinevus pigem siin.

    Aga ikkagi – aitäh huvitava mõtteaine eest. 🙂

  7. Kakk ütleb:

    Proovisin ka soovitatud Political Compassi. Andis umbes sama tulemuse (-4,88, -1,78), ehk siis veidi vasakliberaalse kalde. Aga too test istus mulle palju vähem kui siintoodu. Liiga palju oli kas siis uduseid (“sõltub…”) või siis räigelt ameerikakeskseid küsimusi.

  8. mr.Costello ütleb:

    Vasaktsentrist ma ütleksin. 🙂 Minusuguse (vasak)äärmuslasega võrreldes. 😀

    Kui ma kunagi oma blogis ka poliitikast (otse) kirjutama hakkan, siis üks esimesi asju, mida kirja panen on pikem ülevaaade sellest testist. Aga millal see toimuma saab, ei tea.

  9. Kakk ütleb:

    Nojah, enam-vähem nõus vasaktsentristiga. 🙂 Aga omalt poolt julgen arvata, et Sa pole mitte nii väga äärmuslane. Mõtled liiga palju. 😀

    Aga jah, too esimene test meeldis rohkem kui teine.

  10. Jora » Arhiiv » Lugemist-mõtlemist ütleb:

    […] Kakk Eestis paremerakondi toetab (ilma neid eriti fännamata), kuigi mingi jupp aega tehtud [L] poliitkompassitest näitab pigem tsentrit või isegi kerget […]

  11. Oudekki ütleb:

    Aga mismoodi sina siis rahvuslust tõlgiks? Sest Eesti rahvuslus ei ole ju riigi kui niisugusega seotud, siin üritatakse (vt. Põhiseaduse preambula) riiki rahvusega siduda….

  12. Kakk ütleb:

    Hm… Rahvuslust ja kodumaad minu arust päris lahutada ei saa. Terve rahvuslus peaks IMHO alati ka kodupaigaga seotud olema, isegi kui see ajutiselt võib olla võimatu (muistsed juudid, näljahäda eest Ameerikasse läinud iirlased, kurdid, hulk kommude ja Siberi eest Läände põgenenud inimesi jne). Eestlaste puhul arvan aga küll, et väliseesti kogukonnal on Eesti ühiskonnas selle vähese olemasoleva arukuse allesolekul suhteliselt oluline roll.

    Normaalolukorras aga eeldaksin küll, et riik ja selle rahvas on omavahel seotud. Rahval on riik ja riigil on rahvas.

  13. Tatsutahime ütleb:

    Njah, see on klassikaline natsionalismi tähistus – etniline üksus ja rahvuslik üksus on kongruentsed. Kas rahvuslus ja natsionalism on seesama? Kuidas suhtuda siis näiteks roma’desse, kas on rahvus? Aga natsioon? Eestlased Nõukogude Liidus? Paljud soome-ugri hõimud praeguse Venemaa territooriumil? Eesti keeles tahaks nagu kõigi nende kohta rahvus ütelda, sellepärast ma ei julge rahvuslust ja natsionalismi ühte patta panna.

  14. Tatsutahime ütleb:

    poliitiline ja rahvuslik muidugi 😛

  15. Kakk ütleb:

    Rahvuslus ja natsionalism minu teada eesti keeles sama asi ei ole. Nõuka-ajal muidugi sai iga vähegi rahvuslikum inimene N-templi (sellega õnnistati suurt enamust eesti kultuurieliiti). Ilmselt selle aja mõjuna on sellele sõnale halb maik külge jäänud (olukord meenutab veidi üht teist N-tähega sõna eesti ja inglise keeles).

    Aga pane tähele – ma ütlesin “normaalolukorras” ehk siis üldjuhul, mis ei välista erandeid. Sinu poolt toodud näited tunduvad igaüks eri ooperist olevat. Romad on rahvus kahtlemata – ainult et ajaloolise kujunemise ja kultuurilise omapära tõttu (mittepaikne eluviis) moodustavad nad selles küsimuses erandi. Samas ka neil on tekkinud paiksed kogukonnad, millest ehk kunagi hiljem hakkab olema võimalik ka selles kontekstis rääkida.

    Eestlased N. Liidus (Eesti NSV) oli okupeeritud riik, kus mõnevõrra õnnestus ka kohalik rahvus säilitada (kui mõtled siin N. Liidus/Venemaal elavaid üksikindiviide, siis on tegu lihtsalt emigratsiooniga, mis pealegi oli paljudel juhtudel sunnitud).

    Soome-ugri rahvad N. Liidus ja Venemaal oleks normaalsemate naabrite ja paremate ajalooliste olude puhul ka riikideks saanud (muide – tegu on vähemalt algselt enamasti suuremate etnostega kui eestlased, nii et eestlased on ennemini “hõim” kui marid või vepsalased. See, et neid tänaseks nii vähe alles on, on teadagi kelle töö tulemus). Praegu on nad samas seisus kui Põhja-Ameerika põliselanikud. Oleks sealgi jänkid lasknud asjadel areneda, oleks näiteks irokeeside Kuus Hõimu tänaseks kindla peale riik.

    Ühine nimetaja on ehk see – kõik peale romade on sellised rahvused, kellel ei (ole) olnud võimalust oma riiki saavutada. Romad on tõesti mõnevõrra eristaatuses, aga minu teada on nad selle suurel määral ise valinud.