See, et isand Vällik [L] soovitab hümni kolmanda salmi ajal vait olla, ei üllata (rohkem ei kommentaariks). Üllatab hoopis see, et kirjutise kommenteerijad üritavad vastupidiselt enamikule seninähtud selleteemalistele kommentaariumidele arukamat joont hoida.
Üks soovitus siiski: jätaks fraasi “Teaduslikult on tõestatud” hambapasta- ja pesupulbrireklaamidesse.
Ma ei ütleks, et väga arukad. Mõne erandiga ei paista nad ideest üldse aru saavat.
Tegemist ei ole tsensuuriga, kedagi ei sunnita midagi tegema või mitte tegema, laulma või mitte laulma, uskuma või mitte uskuma.
Lihtsalt, Martin annab märku nendele, kes leiavad, et nende meelest on väljamõeldud olendilt midagi paluda mõttetu, ei pea seda tegema – nagu tema ei tee. Et see on täiesti normaalne, kui nad seda ei tee. Et ei maksa põdeda seepärast.
Lihtsalt.
Sund on pigem teistpidine, väidetega, et “kõik usuvad millessegi”…
Ray: Kui asi oleks nii, nagu Sina väljendad, siis ma poleks jõrisema hakanud. Mulle aga tundub, et tema lähenemine on pigem “kõik, kes laulavad, on lollid”. Ka varasemad väljaütlemised viitavad samasse.
Nojah, tegelikult on vaid aja küsimus, millal sedalaadi tegelastel pendel teise serva lööb ja nad näiteks Elu Sõnaga liituvad. 🙂
Ma ise ei ole aastaid kolmandat salmi kaasa laulnud ja pidanud seda täiesti õigeks praktikaks, aga ilmselt on inimesi, kes kardavad, et see ei ole sotsiaalelt aktseptaabel. Martin, muide, rõhutab sama asja tegelikult…
Aga ma ei usu, et näiteks minust kunagi enam usklik saaks… Oma nooruses olen ma religiooniga “tiiba ripsutanud” ja kveekeritega suhelnud… Mõnes mõttes olen jäänudki “ateistlikuks kveekeriks” – KUI mõni jumal on olemas, siis nende tõlgendus on kõige reaalsem… pigem deism kui teism…
Siin võtab Martin ka idee kokku:
https://www.facebook.com/KolmandaSalmiVaikijad/posts/337942836307190
“Eks pealkirjameister spinnis juurde, kuna minu algne mõte oli siiski lihtsalt endale teadvustada, kas ma laulan hümni mõttega ning igaüks lähtugu siiski oma sisetundest.”
OK, selge – siis tuleb toimetaja peale jõriseda. Usuvabaduse pooldaja olen ma endiselt.
See on.. Postimees… Ma ei oota Postimehelt juba ammu erilist erapooletust.
Näiteks vastusartikli alla on toimetaja kirjutanud:
“Teaduslikku maailmapilti edendava veebikeskkonna Skeptik.ee eestvedaja Martin Vällik kutsub inimesi Postimehe arvamusportaalis üles Eesti hümni 3. salmi ajal vaikima, sest seal viidatakse kristlikule jumalale, keda enamik kaasmaalastest ei usu.”
Sellest võiks nagu järeldada, et Martin kutsubki üles, et kõik peaksid 3. salmi ajal vait olema… Ehk siis, vanemtoimetaja Alo Raun paneb inimestele sõnu suhu…
Absoluutselt, see on üleskutse, et “vaata, mina olen ka see, kes vait on”. Päriselt, juba siis kui kunagi väga ammu mulle seda hümni esimest korda õpetati, siis ma leidsin, et muu võib ju olla, aga vaat seda kolmandat salmi ka ei suuda kaasa laulda, see on liiast. Noh, ja mul hea meel, et ma ei ole ainus 🙂 Vällik ise ütleb, muide, et “kui tunned, et tahad eriti kõvasti just kolmandat salmi laulda, lase käia”.
Üks märkus siiski veel: hümni kolmandat salmi ei lauldagi kõvasti. Seda lauldakse just nimelt tasasemalt, see on palve oma kodumaa eest. Kõvasti karjumine viitab siin asjale mitte pihtasaamisele.
Siit nähtubki minu arust üks suur probleem meie ühiskonnas. Pühadus kui mõiste on laiem kui vaid usuline sfäär. Ent viimase taandumisega/mahasurumisega on kaduma läinud ka esimene (kadumist võib julgesti väita, põhjuste üle annab diskuteerida – ent mina pean just siinmainitud asja peamiseks).
Tõepoolest, aga selle pühaduse kadumises on suur osa süüd ka nendel, kes pühadust ainult enda pühakspeetule okupeerida tahavad. Näiteks need, kes PM arvamuslehel räuskavad Välliku väga viisaka artikli pihta.
Minu jaoks, näiteks, on püha vabadus, õigus ise mõelda ja otsustada. Õigus tegutseda oma valiku kohaselt niikaua, kuni see kellegi teise õigusi ei riku. Räuskajad aga paistavad leidvat, et vabadus – see on vähem oluline kui traditsioon, vähem oluline kui NENDE jumal, NENDE maailmavaade.
Ray: Välliku artikkel (see, mis lehte läks) on samamoodi räuskamine – nagu ütlesid, võidi talle sõnad suhu panna, kuid kommentaatorid nägid seda, mis oli lehes ja minu jaoks on pahameel õigustatud.
Räuskamine ? Erinevalt vastustest, mis arvamusartiklitena avaldati, ei kasutanud Vällik ühtegi halvustavat sõna, viitas vaid teaduslikule uuringule ja oma südametunnistusele. Vastu-kommentaatorite sõnavara ei hakka üldse siia kopeerima. Ei ole lihtsalt viisakas.
Paljude religioossete arust paistab religiooni kritiseerimine “räuskamine”, kuid senini on mul õnnestunud reaalset räuskamist kohata ainult religiooni “kaitsjate” poolt. Sõnu võib muidugi ümber teha, aga kui see artikkel oli räuskamine, siis tahaks küll Orwelli tsiteerida juba.
Kui ei taha ära laula. Aga ära prääksu!
Take your damn!