Mõne inimese jaoks on ateism ikka religioon küll. Ja üsna vastikut sorti. Ning tolerants töötab neil ikka kah üsna kummaliselt.
Slashdoti lugejad on üldjuhul keskmisest kõrgema intelligentsiga (ehkki sotsiaalne intellekt näib tublisti varieeruvat). Nüüd postitas keegi sinna [L] uudise sellest, et astronaut Sally Ride on meie hulgast lahkunud – ja lisas sinna lõppu “Here’s to wishing her a safe trip on her final journey” . Enam paslikumat järelehüüet sellele vingele naisele annab otsida.
Ja siis jookseb kohale hulk tuhajuhaneid, kes kukub parimas Jerry Falwelli stiilis seletama, et Jumalat pole olemas, mingit reisi pole ja Sally kõnges lihtsalt maha. No kamoon! Täpselt üks-ühele nende juhmide hillbillidega [L] tollest kurikuulsast “kirikust”. Isegi kui sul oleks objektiivselt õigus, võiks ikka natukenegi taktitunnet olla. Pealegi – kui inimene metafoori kasutamisest aru ei saa ja hakkab seal kohe “ebausku” nägema, siis võiks ta pigem jätta enda rumaluse enda teada.
Teisalt on huvitav märgata, et Sally sooline orientatsioon (teadaolevalt esimene lesbiline naine kosmoses) tõi kaasa hulgaliselt lisatunnustust ja lahmijaid ei paistnudki. Vähemalt sel korral näitasid sealsed konservatiivsemate vaadetega lugejad küll üles suuremat tolerantsi ja inimlikkust.
Mööngem, need trollid seal… Jah, neid on ilmselt sama raske kuidagi kaitsta kui sul jõhkramaid religionääre…
Aga kas sa seda panid tähele, et kohalik netimeedia (e. Delfi ja PM) ei maininud kumbki ära tema orientatsiooni ? See on huvitav, sest tavaliselt ei kohku kumbki väljaanne sellist võimalust kommentaaride-klikkide kogumiseks kasutamast…
Minu arust tuleks tänapäevastele veebisigatsejatele mingi muu nimi panna. Trollimine on vana netitraditsioon, aga minu meelest peeti “vanal heal ajal” seal mingit piiri ning provotseerimine ei läinud ebainimlikule tasemele.
See uutlaadi “trollimine” on XXI sajandi nähtus, mis on minu arvates tekkinud koos veebipõhiste sotsiaalvõrgustikega. Varem oli ühel idioodil võimalik vaid piiratud tähelepanu saavutamine ning sedagi pahatihti vaid negatiivselt, kuna lugejad olid sageli arukamad. Praegu jõuab üks ajukääbik läbi Facebooki tuhandete teiste omasugusteni (ja nende “laikideni”) sekunditega. 🙁
Kuidas võtta. Mind isiklikult solvaks see, kui keegi mind peale surma vihjamisi teispoolsusesse saadaks kuna see ei ühildu absoluutselt mu maailmavaadetega.
Säärane omapoolne oma uskumuste laiendamine teiste peale pole minu arvates eriti viisakas ning pigem mõjub oma religioonile tehtava propagandana teiste arvel. Tolle hiljutise kinotulistamise puhul toimus midagi üsna sarnast kui üks tegelane otsustas ohvritele 12 risti püsti panna ilma, et oleks teadnud mis usku või maailmavaadet keegi omas: http://www.denverpost.com/breakingnews/ci_21132967/12-crosses-built-tribute-those-killed-aurora-theater
Minu arust selle ristipüstitamisega ei anna võrrelda. Ristipüstitamine viitab 100% kristlusele, surm kui “teekond” on metafoorina sees väga erinevates ilmavaadetes (mõnel juhul nagu enamikus maailmareligioonides ainult “sinnapoole”, mõnel juhul “ringiratast” tagasitulekuga).
Ja ikkagi jääb minu jaoks üles nii taktitunde kui tolerantsi küsimus. Normaalne inimene ei hüppa kohe teisele näkku, kui too talle midagi ilmavaatega vastukäivat ütleb või teeb. Olen ka ise näinud üksjagu ekstreemseid tegelasi, ent sihukest usuhullu, kes talle näiteks alkoholi pakkumise peale (paljude jaoks tabu) pakkujale sirgelt pasunasse valab, pean veel nägema… Ja kui tõesti peaks klaarima, võiks seda hiljem teha.
Ilmselt see solvumise asi on kah kahe otsaga. Üks asi on see, kui see vastuolus olev asi öeldakse teadlikult (provotseerides). Olukord aga, kus teine soovib sulle head oma parima äranägemise järele, on minu arust küll teine. Ma usun, et ausale moslemile, kes mulle tõsimeeli “As-Salāmu `Alaykum” ütleb, suudan küll naeratada ja sobivalt vastata.
“surm kui “teekond” on metafoorina sees väga erinevates ilmavaadetes”
Jah, on, kuid kaugeltki mitte kõigis.
Taktitunde koha pealt nõustun kuid samuti võiks kehtida ka see, et ei hakata suvaliselt oma arusaamade järgi teiste surma järgseid tegevusi kirjeldama. Austust saab ka neutraalsemalt avaldada.
Minu arvates on see metafoor igati kaunis ja mind, veendunud ateisti, mitte kuidagi ei sega. Kui ma olin väike laps, siis mina sain “viimasest teekonnast” aru sõnasõnaliselt: kirstu teekond kabelist/vms-hüvastijätukohast hauani, viimane tee, kus oleks justkui veel inimene, pärast mädaneb ära ja on ainult mälestus. Absoluutselt ateistile mõistetav ja laseb keele paika jätta.
Muidugi, sellisest fraasist tuleks loobuda juhul kui Sally Ride oleks olnud ise võitlev ateist ja üks tema elu võitlusi ei olnud selgitamine, et “surm on surm”, siis oleks alatu. Aga see ei olnud antud juhul minu teada nii.
^^ mida Oudekki ütles.