Oracle Day

Sel nädalal siis lausa kaks suurt tarkvaraüritust koos…

Esmalt oli hommikul kohale laekudes selgelt näha erinevus võrreldes paari päeva taguse Novelli üritusega –  tuttavaid nägusid oli vähe (hiljem küll tuli päris mitmeid juurde) ja ülikondades inimesi oli palju-palju rohkem.  Tegelikult oli siia kogunenud seltskond, kes oleks tulnud kohale saada ka Novelli Linuxi-päevale – paraku sõltub vaba tarkvara levik päris palju ka juhtoinaste teadlikkusest.

Õhkkond oli ka märksa enam äriline, ehkki mitte ülearu formaalne.  Selles mõttes oli Oracle’i üritus palju otsesemalt firma promosündmus kui Novelli oma.  Hommikupooliku üks peamisi eesmärke oli promoda [L] Exadatat ehk siis Oracle’i tarkvaraga varustatud (endise) Suni serverit.  Iseenesest ju asjalik lahendus – kuid seda IMHO peamiselt juhul, kui kogu firma peamine tegevus ongi andmehulkade kogumine ja/või saagimine (“veski ärimudel”).  Suurema ja integreerituma süsteemi puhul aga tekib peagi võimaliku lock-in‘i oht.  Kogu kupatus maksab ikka üsna palju (Storage Serveri USA hinnaks pakutakse 55 000 dollarit, väikseima Database Machine’i eest tahetakse 300 000 ameerika raha).  Ja sellise süsteemi juures rääkida hirmsuurtest eelistest kasutaja jaoks on… noh, ütleme viisakalt “turundusjutt” (eriti käib see hr Taromsari ettekande kohta, mis pigem kinnitas soovi Oracle’i toodangust eemale hoida). Ka tekitas kummastust avasõnades lühidalt mainitud “vabavara” ja märkus “otsisime inimest, kes võinuks sellest rohkem rääkida, ei leidnud”. Eestis on vaba tarkvara spetsialiste päris palju ja mitmed neist on ka pädevad ärisektorist rääkima.

Lõunal käisime koos kolledži pingviinipundiga, päris lõbus oli. Pealelõunane sessioon oli märksa asisem ja vähem promone, Tarvi Tara OO.o jutt sisaldas mitut väärtuslikku pointi äriinimeste jaoks (avatud vormingute tähtsus, tavainimese vajatav 6%-ne funktsionaalsus MS Office’ist jne), väikese promomomendi Oracle’i OO (endine StarOffice) kasuks OO.o/LO-ga võrreldes võib andeks anda. Koduse Ubuntu-kasutuse tunnistamine ei olnud hariva liigutusena kah halb. Natuke jäi küll hätta taustaga (LO eraldumise põhjusi ei teadnud ja väitis, et OpenSolaris on tänini elus – ning juttu polnud OpenIndiana/Illumos projektist), aga igati tubli katse vähemalt. Ja see oli esimene ettekanne, peale mida saal tõeliselt küsimuste-kommentaaridega üles ärkas. Ja peale seda mängis Andre Krull enda Webmedia-ettekande sissejuhatusena saalile ette veel jupi värskest hittvideost kapral Aadu ja e-riigiga (paraku ettekanne ise oli nii ja naa).

Kokkuvõttes oli täitsa kasulik kogemus. Hästi korraldatud üritus ja üht-teist sai kõrva taha kah panna. Paraku tuli õhtul tundi jõuda ja ürituse lõppu lisatud Tanja Mihhailova kontsert jäi seetõttu kahjuks kuulamata.

4 kommentaari postitusele “Oracle Day”

  1. priitp ütleb:

    Miks peaks Exadata puhul tekkima lock-in’i oht? Rakendusele paistab see välja kui tavaline Oracle andmebaas ja Oracle ärilise edukuse tõttu kipuvad ülejäänud vendorid oma toodetele Oracle-spetsiifilisi featuure lisama. Enterprise DB ja pakettide tugi pl/pgsql’il on heaks näiteks.

    Iseasi muidugi, miks Oracle seda meil promob, sest Exadata ei ole otseselt väikefirmadele mõeldud toode. Noh, ühe pangamaja jaoks võiks see ju midagi pakkuda, aga neil on juba Teradata olemas 🙂

  2. Craig ütleb:

    tänud infi jagamast, kas kuskil on ka pikemalt juttu?

  3. Kakk ütleb:

    Craig: mida silmas pead? Üritust, ettekandeid või mainitud Oracle’i juppe?

  4. Kakk ütleb:

    Priit: vabandused, kuidagimoodi olid spämmi ära eksinud, alles nüüd leidsin.

    Lock-ini saab aga tekitada ka kaudsete vahenditega. Hea näide on USA tarkvarapatendid.