Eile otsustasime oma reisiseltskonnaga peale laagri lõppu ja enne mandrile tagasitulekut Sõrves käia. Sääre tipule lähenedes saime huvitavad sõnumid – “Tere tulemast Lätti!”…
EMT pole veel nii hull, nende sõnum saabus Sääre majaka juures – seega nemad tahavad lätlastele loovutada üksnes väikese maalapi (ehkki kahtlemata väga miljööväärtusliku!). Aga Tele2 käitumine lõhnab juba suurema sigaduse järgi – nende sõnum Lätti jõudmise kohta saabus juba vähemalt kümmekond kilomeetrit varem.
Keegi peaks sellest kompetentseid organeid teavitama, nagu vanasti öeldi.
(natuke ilma naljata ka – Sõrve tipus peab seega moblaga ettevaatlik olema, kui ei taha jaburalt suurt arvet saada.)
Sama jama on Saaremaa põhjaosas – naabermaa – Hiiumaa mastid võtavad kõnekarbi enda hoolde. A-GPS kippus esimesel hetkel kangesti Käinasse paigutama kui pidanuks idasaarema põhjarannas olema.
Oeh.. vaesed saarlased. Ühel pool on kuuevarbalised, teisel itud…
🙂
EMT nimel kinnitan, et oleme patrioodid ega loovuta naabritele mitte ühtegi jalatäit Eestimaa maad 🙂
Kui tõsiselt rääkida, siis antud juhul on tegu tüüpilise ülemere- ja piirialaprobleemiga. Kuna merel puuduvad looduslikud takistused, mis mobiililevi neelaksid, levib signaal seal väga kaugele. Operaatorid nii siin- kui sealpool piiri küll püüavad antennide suundade ja võimsustega mängides tagada signaali “püsimist” õiges ulatuses, aga siiski on raske panna mobiililevi jooksma täpselt mööda riigipiiri. Eriti, nagu öeldud, mere ääres, kus signaal takistusteta levib ja soodsate ilmastikutingimuste korral väga kaugele võib ulatuda.
Piirialadel liikudes on soovitav võtta telefonilt maha automaatne võrguvalik – siis ei lähe telefon ise võõra riigi võrku otsima ja välistatud on kogemata välisriigi võrgus kõnede tegemine ja vastuvõtmine. (Viimane on teema Vene piiri lähedal, sest erinevalt Omnitelist ja LMT-st on Vene võrkudes ka kõne vastuvõtmine tasuline).
Saaremaa ja Hiiumaa vahelise “levivahetuse” vastu käsitsi võrguvalik muidugi ei aita 🙂
Kaja, aitäh põhjaliku kommentaari eest. 🙂