O tanjoobi omedetoo gozaimasu Neko-chan

Täna oli Kiisul sünnipäev.

Pirakat pidu ei teinud, kuid igat sorti sugulased käisid küll. Päris tore päev oli – sünnipäeva ennast jätkub ilmselt veel mitmeks päevaks, kuna ka kolleegid jms tuleb ette võtta.

Et miks jaapanikeelne õnnitlus? Eks Kiisu on seda õppinud, saab aru küll. 🙂 (võhikutele tõlge: Palju õnne sünnipäevaks, kallis Kiisu!)

Aga ka seepärast, et Kakk otsustas viimaks rakendada oma jõulude eel omandatud oskusi futomaki ehk sihukese jaapani sushi lihtsa sugulase produtseerimisel (tänud Priit-sempaile, kes selle laheda koolituse Hontai jutsurahvale korraldas!). Aegamööda sai kõik vajalik poodidest kokku otsitud ja täna hommikul enne kirikut läks tegemiseks. Lühikirjeldus:

  • Pudruriis (mitte see kiirkeedu oma) keema. Keemisprotsessis eraldub sealt sodi, mistõttu tuleb keenud riis (~25 minutit) kraani all läbi pesta.
  • Riisi sekka sorts riisiäädikat (pidavat ka õuna oma sobima, aga tegin kindla peale), nii et riis kergelt märgub.
  • Värske kala (seekord lõhe) hästi õhukesteks viiludeks lõigata, terve kurk samamoodi pikkadeks õhukesteks viiludeks teha ja paar junni makrat lihtsalt kilest välja võtta.
  • Lahti pakkida sushimatt ja -labidas (kui varem kasutuses pole olnud) ja panna nori (ehk siis too kuivatatud ja kergelt küpsetatud vetikaleht, mille sisse kogu ülejäänud stuff keeratakse) sinna peale, karvane pool üleval ja sile pool all.
  • Nori katta õhukese riisikorraga, v.a. ülemine serv (kleepimisruum).
  • Umbes kolmandiku peale keset lehte panna triip kala, kurki ja makrat (võib lihtsalt makrajunnist kiude rebida), mõnele panin ka veidi karbijuustu (seda nimetab Ami-ya vist Philadelphia maki‘ks).
  • Mati abiga rullida kogu kupatus tihedalt kokku, tulemuseks on sihuke veidi neljakandiline rull.
  • Peale pisukest seismist (enne serveerimist) lõigata rull ca 6-8 seibiks.
  • Serveerida koos marineeritud ingverilõikude, törtsu wasabi ja sojakastmega.

Asi tuli üllatavalt autentne välja (jee, ennast kiitmast me ei väsi!). Tuleb teinekordki proovida. Mõned sugulastest lubasid ise ka kodus üritada. Ja kogu laar tuli nii pirakas, et sai lausa kõhu täis – restorani puhul oleks samalaadne üritus üpris roppkalliks läinud (vist miski 5-6 rulli oli kokku).

3 kommentaari postitusele “O tanjoobi omedetoo gozaimasu Neko-chan”

  1. aabram ütleb:

    Kust saab riisiäädikat? Misasjad on sushimatt ja sushilabidas?
    Ja kas proovida ka saab? 🙂

  2. Kakk ütleb:

    Niih… Provokatsioon õnnestus, esimene huviline juba küsib. 😀

    Proovida andmisega on nati kehvasti, meil on miski grippus hetkel majas ja sushi kuigivõrd vist ei säili. Variant, et tulen millalgi külla ja proovib koos sodida.

    Aga kui ise tahad proovida, lase käia. Riisiäädikas (valge pudel, suur roheline silt valge kirjaga RICE VINEGAR) leidus vist SuperNettos, aga küllap saab seda ka mujalt (Sul on Stockmann lähedal, seal peaks kohe kindlasti kõik vajalik olemas olema).

    Sushimatt sarnaneb poodides müüdavatele bambuslinikutele – pulgad nööridega kokku seotud, suurus miski paarkümmend korda paarkümmend cm. Tekkiski mõte, et võiks hoopis tolle liniku osta (odavam) – siis aga kartsime, et äkki on toda mingi sodiga immutatud, mis süüa ei sünni.

    Labidas on sihuke puust lauanoa suurune objekt, millega on hea riisi nori peale määrida. Seda aga saab teha mistahes samalaadse asjaga. Et aga minu ostetud matiga oli samas pakis ka labidas, kasutasin seda.

    Eraldi märkus keeramise kohta – kui oled nori peale asjad ära paigutanud (riisivaba serv ülal peaks olema ca poolteist cm), tuleb seda rullida nii: esmalt keerad koos matiga ühe ringi nii, et mati serv tuleb ringiga eespool vastu matti. Siis pigistad rulli KÕVASTI läbi mati kokku, tõmbad mati serva eest lahti (et mitte matti ennast sisse rullida) ja rullid koos matiga lõpuni. Lõpus pigistad veel korra kogu asja kokku. Nori lahtine serv kleepub kenasti ise rulli külge.

    Jõudu sus(h)imisel. 🙂

  3. Chris ütleb:

    Jõuluvana tõi Theale jaapani sööginõude komplekti ja sedasi tuli siis täna ka sushi ära proovida.
    Alustuseks selgus, et muidu hästivarustatud Stockmannis norisid ei olnudki, kuid riisiäädika ja wasabi pulbri sai sealt kätte küll. Kõige soodsama posu norisid leidsin aga Kristiine Prismast, kust sai valitud ka lõhe, punane mari ja krabipulgaline (krabijalad jäid seekord välja)
    Kuna isiklik Sushisöömise lemmikoht asub TallSinki põhjapoolses linnaosas Stadi, siis sealse eeskuju järgi sai ka maki laadsed asjad kokku keeratud.
    Kuigi esimene kord ja käsi omajagu värises, siis pärast äraproovimist tundus, et täitsa maitsvad said, eriti kiitis Thea muna-punase marja oma, kuigi wasabi triibu vedamine läks meelest ning riis tuli pisut kuiv, mis ka nori maitses tunda andid.
    Kokkuvõttes oli ülimaitsev õhtupoolik ja ilmselt leiab varsti kordamist.