Mis seal Kreekas toimub?

Äkki keegi targem või kohal käinu oskab kommenteerida…

Praegune pilt on küll üsna veider. Siinmail ei teki eriti inimestel (ka mitte Lasnamäel või mõnes muus kriminogeensemas piirkonnas) naljalt mõtet politseiautot kividega (mõnedel andmetel ka hullemate asjadega nagu Molotovi kokteil) loopida. Sealmail näib see nagu normaalne tegevus olevat? Arvestades seda, et kogu värgi casus belli oli üks nolk, kes pollaritelt selle eest kuuli sai (välistamata üldse võimalust, et tegu oli ikkagi räige võimuliialdusega)…

Aga ikkagi on häirivalt taas kord pildil kreeka kommunistid ja muud vasakjõud, kes üritavad asjast nüüd poliitilist profiiti lõigata. Järjekordne Suur Oktoober? Või hoopis meie aprillijama? Autode ümberlükkamine, akende sisseviskamine ja põletamine (arvestades, et viha alla sattunutel pole mitte mingit pistmist politseiga) ei ole just arukaim viis enda hukkamõistu väljendada.

Ehk mõni oskab täpsemalt midagi selgitada?

14 mõtet “Mis seal Kreekas toimub?” kohta

  1. Nagu ikka sellistel puhkudel tuleb küsida – kellele see jama kasulik on? Ehk siis tuleb natuke oodata ja vaadata, kuidas olukord kujunema hakkab. Et kelle väravasse hakatakse palli taguma ja vaadata siis seda pallitagujat.

    Ega seal Indias ilmselt sama teema. Igatahes väga huvitavates kohtades on järsku inimestel kaane pealt ära visanud. Ja kui nende taga mingit seost ei ole, siis seda imelikum. Peaks ehk vaatama nendele sündmustele suuremas plaanis?

  3. Kui kolmapàevase eksami tehtud saan, siis kirjutan sel teemal. Pòhimòtteliselt protest algas seekord siiski pigem rahumeelselt, eelarvepoliitika ja eriti hariduspoliitika vastu. Ka eelmisel nàdalal kippus politsei kasutama vàgivalda (Bolognas nàiteks andis politseiga làbi rààkida, kui meeleavalduse kàigus uued mòtted tekkisid. Kreekas neil seda ònne ei olnud ja politse kasutas kumminuiasid, mitte sònu). Aga need olid isoleeritud juhtumid, tànavasòjaks làks pàrast seda surma.

    Eriti pingeline oligi olukord just Exarchia kandis, kus on suur anarhistide/vasakpoolsete konsentratsioon ja probleeme politseiga varemgi olnud. laupàeva òhtul juhtub yks noor inimene – grupp noori inimesi – politseile solvanguid karjuma, mispeale politseinik tulistab. Yks inimene saab surma. Aga antud pingelises olukorras (niigi vastuseis valitsusele, majanduskriis) muutub see surm katalysaatoriks, mis kinnitab vàga suurele hulgale inimestest, et òiglus on muutnud sònakòlksuks.

    Kuigi politseinik arreteeritakse ja talle on esitatud mòrvasyydistus ja kuigi siseminister (?) on selle juhtumi pàrast tuhka pàhe raputanud, ei suuda see enam inimestes seda lagunevat usku taastada (sest surm oli seekord katalysaator, protestimeelsus oli juba enne olemas).

    Kreeka kommunistid ja sotsialistid on pildil sellepàrast, et nemad on opositsioon ja opositsiooni tòò ongi nòuda, et valitsus tagasi astuks 🙂 Aga mul on mulje, et protest ei làhtu seekord parteidest, vaid pigem tànavalt. Kreeka politsei kipub paraku liiga tihti oma volitusi yletama ja seepàrast on ka Kreeka opositsioonis olevad jòud valmis liiga kergelt vàgivalda haarama – aga see viib suletud ringi ja synnitab ainult rohkem vàgivalda.

    Aga mulle meeldis veel Roy Strideri kommentaa: “Inimesed ei taha enam Kreekas võimulolevat valitsust, valitsus ei taha enam oma inimesi. Üks peab lahkuma. Huvitav, kumb?”

  6. Selle suurema plaani all mõtlesin, et kas muutunud majandus- (ja mõne riigi sise-)olukorras üritatakse meeleheitlikult status quo’d säilitada või siis on muutuste keerises oodata taolisi jamasid ka mujal. Rahutused hakkasid Tais, siis Indias Mumbais, Pakistan on sisse segatud, nüüd Kreeka. Who’s next? Kui veel paar riiki sedasi mäsutama hakkavad, siis läheb olukorra analüüsimine õite keeruliseks. Aga võib-olla ongi see asjade loomulik käik 🙂

    Oudekkil kah õigus – täna kutsub opositsioon ise märulivastasele protestimarsile. Näis mis juhtuma hakkab.

    Imelik oli samas kuulata mingi riigitegelase kõnet AK-s (eile vist), kus lubati süüdlased üles otsida ja karmilt karistada. Arvan, et olukorra tekkepõhjuseid peaks pigem uurima ja neid likvideerima. Aga see tähendaks ilmselt omale vee kaela tõmbamist. Samas pole veel näinud-kuulnud, et ühegi riigi valitsus vabatahtlikult oma soojalt kohalt lahkuks.

  7. Lisan Kaku kommentaarile siis seda, et see vägisi meenutab Mumbai organiseeritud pätijõuku.
    See peab ikka korralikult organiseeritud viha valitsuse vastu olema. Kui mäsu kestab nii pikalt siis…. kas valitsusel tõesti pole vahendeid ja/või oskusi olukorraga toimetulemiseks, mida ma natuke ka usun aga kuidagi ei mahu nagu pähe.
    Teine asi.. mäsutajad peaksid nagu hinge ka tõmbama vahepeal ja seda saaksid korravalvurid ju ometi ära kasutada.
    Või tahetakse, et kusagilt väljastpoolt hakkaks abivägesid riiki sisse voolama?
    Igatahes riigi toimimisvõime senikaua kuni mäsu kestab, kannatab. Või on see eesmärk?

  8. Tegemist ei ole “seaduseauguga” vaid Kreeka põhiseaduse sättega, mille kohaselt ei tohi politsei koolide ja ülikoolide territooriumile siseneda. See säte on seal kirjas seetõttu, mis toimus 1973. aasta 17. novembril. Tol ajal oli Kreekas võimul militaarsed diktaatorid (kolonelide ajastu, eksole). Need saatsid tudengite protesti – sest just tudengid on ühiskonnas alati kõige vabamad ja neil on kõige rohkem aega mõelda – maha suruma politsei, kes tungis Ateena Polütehnikumi ja tappis seal umbkaudu 40 inimest.

    Kreeklased mäletavad praegu ikka veel liiga hästi, et politsei tegi koostööd militaarse huntaga oma rahva vastu ja seega on valmis igal hetkel vägivallale kiiresti vastama. Just selle pärast, et ei tekiks mõtet, et politsei abiga saab oma võimu ka ebademokraatlikult kinnitada.

    Rääkimata sellest, et politseil on neid tapmisi kirjas ka 1985. ja 1991. aastast ja Kreeka politsei käitub meeleavaldajatega üldiselt väga karmilt. Haridusreformivastased meeleavaldused olid Kreekas juba tükk aega kestnud ja ma arvan, et nii mõnedki olid arvestanud, et politsei võib neid rünnata, seega ma ei imesta, et need molotovid nii kiiresti välja ilmusid (molotovi on lihtne teha ka). Küll oleksid need vahendid kasutamata jäänud, kui mõni mees oleks ellu jäänud.

    Seda rikošeti lugu ma kuulsin G8 kohtuprotsessil ka: mees väitis, et tema tulistas õhku ja siis kuul põrkas vastu samal ajal õhku visatud kivi ja tabas rikošetist meeleavaldajat. Kreeka puhul on natukene lihtsam, siin on otsesed pealtnägijad, kes tunnistavad, et tegemist oli otse sihitud lasuga.

    Seega tõepoolest, eesmärk on riigi toimimine paralüseerida kuni valitsus vahetub, arvan ma. Aga seda kõike ei oleks tekkinud, kui üliõpilasi oleks siis kuulda võetud, kui nad rääkisid, miks neile haridusreform ei meeldi.

  9. Sorry, nüüd on Kakk natuke turris ja uriseb….
    [urin]
    Minu põhjamaise mõistuse jaoks on see ikkagi arusaamatu. Kelle politsei see ikkagi on? Kreeka riigi? Või “valitseva klassi”, nagu marksistlikes muistendites? Kui riigi üks peamisi tugisambaid on tõepoolest nii viltu, siis pole sel riigil pikka pidu. Ei kujuta küll ette, et Eesti politsei (kellel kindlasti on omad vead) ei tohiks näiteks TTÜ kampusesse siseneda… Midagi nii jaburat ei tule siin ilmselt isegi ööpotivahtkonnal pähe nõuda.

    Aga paraku näitab senine kogemus pea igalt poolt, et sedasorti protestijad-lärmajad oskavad küll laamendada ja valitsuse vahetumist nõuda, ise valitsema saades ollakse kas mökud või tehakse Orwelli sigu…
    [/urin]

  10. Veelkord:

    Kreekas on olnud hiljutises minevikus (1967 – 1974) juhtum, kus
    – vòimul oli militaarne hunta, rezhiim, mis saatis laiali poliitilised parteid, mis piinas, saatis eksiili, vangistas inimesi nende poliitiliste vaadete pòhjal. Muide, ààrmusparempoolne militaarne hunta
    – see militaarne hunta saatis 1973. aastal Ateena Polytehnikumi muuhulgas ka tanki
    – samas need tudengite yletòusud, ehkki ka vàgivaldsed, viisid selle diktaatorliku reziimi kukutamisele. Ka mina arvan, et tollel juhul oli vàgivald òigustatud.
    – diktaatorlikus riigis kàitus politsei diktaatori huvides. Oli jah Kreeka riigi politsei. Aga mitte Kreeka elanike politsei. Seda màletavad kreeklased ikka veel.

    Seega:
    – tudengiprotest on kreeklastele seesama, mis eestlastele “laulev revolutsioon”
    – politsei suhtes on skepsis, sest politsei vòib liiga lihtsalt toetada demokraatia àrakaotamist. Et hiljem òigusemòistmist lihtsustada ja rahva teadvust erksana hoida, ongi jòuorganitel ylikoolidesse sisenemine keelatud
    – politsei, kes tulistab meeleavaldajaid, annab signaali “me oleme ikka veel needsamad, kes kolonelide ajal. Meid ei huvita demokraatia ja inimòigused”. See signaal vòib olla vale (ma loodan, et on), aga selle signaali tulemus on màss.

    Eestis sellist olukorda ei ole, meil ei ole seni veel oma diktaatoreid vòimul olnud. Ainus, kes mingilgi moel diktaatori mòòdu vàlja andis, see tapeti paraku Stalini poolt àra, seega ei ole meil ka oma diktaatorite yle òigusemòistmise kogemust. Seepàrast ei olegi Eestis hetkel yhiskondlikus teadvuses tunnet, et konstitutsioon tuleb kirjutada nii, et meie enda seast vòrdunud diktaatoritel pikka pidu ei oleks. Eesti kirjutab oma asju pigem nii, et vòòramaalastest diktaatoritel pikka pidu ei oleks.

    Tagasi Kreekasse: kui mina ylaloleval viisil arutleda suudan, siis Kreeka valitsus, elades sealses kultuuris, suudab ammugi (ja et suudab, seda nàitab ka see, et nad sòjavàge tànavatele ei saada, sest siis tuleks kyll kodusòda). Seega: kui nad nàevad tudengite radikaliseerumist, siis oleks olnud viimane aeg istuda làbirààkimistelaua taha ja vaadata, mida tudengite ettepanekutest saab ellu viia. Aga seda ei tehtud. Seega ma arvan, et nòuded valitsuse tagasiasutmiseks on òigustatud: nende ylesanne oleks olnud vàltida sellist gueriljavòitlust tànavatel, aga nad ei teinud seda.

    Mis puutub aga sellesse viimasesse lòiku…

    Kuigi ma PCI paljusid tegemisi pòlgan, siis kòige vàhem korruptsiooni ja kòige òitsvam majandus oli kuuekymnendatel just Itaalia “punastes regioonides”, neis, kus PCI vòimul oli ja tema toetajaid kòige rohkem. Sellest ka nende populaarsuse kasv. Seega, ei ytleks, et mòkud… Orwelli sead, jah, see on see asi, et “vòim korrumpeerib ja absoluutne vòim absoluutselt” ja siin ei ole vahet, kas vòimulolija on paremalt vòi vasakult (seetòttu ma pooldangi vòimu jagamist hàsti vàikesteks tykkideks hàsti paljudele inimestele).

Kommenteerimine on suletud