Üllatav saade

“Laulud tähtedega” oli peale “Tõehetke”-sarnast pornot meeldiv üllatus. Hea näide, et tubli töö ja hea helirežiiga saab pea kõik inimesed kuulatavalt laulma panna. Mõnd esitust oli tõsiselt mõnus kuulata (Margus/Birgit, Valdo/Ines ja – ime küll – isegi Linnar ja Marju. S.t. M. lauluoskus on loomulikult ammu tõestatud, aga et see pisike naljakas onkel suudab nii stiilselt end välja mängida, oli positiivne üllatus), mõnda oli lahe vaadata ja ka laul oli kuulatav (Elis/Rolf, Evelyn/Maria). Lõpplahenduse üle võib vaielda – siinkirjutaja arust oli selgelt kõige nõrgem siiski Mait Maltisega koos laulnud endine Rahvaliidu minister (iseenesest sümpaatne üritus, aga tase jäi sinna tubli maakultuurimaja kanti ning lauluvalik oli ka selgelt ebaõnnestunud – Ricchi e Poveri “Mamma Maria” on tegelikult keeruline lugu, eriti salmiosa pikad pooltooni-üleminekud). Aga ju siis suur hulk maainimesi arvas teisiti.

Peamine oli siiski see, et kõik esinejad jätsid vahva mulje ning vahelduseks võis telekast ka miskit positiivset näha. Eripreemia annaks bändile (samad sellid, kes Superstaaris mängisid – väga tasemel noored kutid) ja helimehele (eriti Valdo/Inese laulus, kus Valdo akustiline kitarr oli väga ilusti bändiga ära balansseeritud).