Virtuaalne vanalinn

Eile sai käidud Raekoja platsis C-Jami kontserdil. Kontsert oli vahva, aga mitte sellest ei tahtnud kirjutada.

Polnud sealkandis vist oma kaks aastat(!) käinud, seepärast panin auto Admirali parkimismajja ja jalutasin läbi uue Postimaja-taguse kvartali ja siis vanalinna. Viimane näis puhas, korras… ja täiesti elutu. Seda hoolimata kirjust seltskonnast peamiselt soome- ja ingliskeelsetest inimestest ümberringi (eriti lahe oli üks kogukas onu, kes kandis kirjut hommikumantlit, tosse ja tulipunast fedora-kaabut).

Tekkis tunne, et olen Second Life’is või mõnes sellesarnases keskkonnas – või äärmisel juhul Las Vegases, kus Caesars Palace’is on olemas terve sise-kaubatänav ja -väljak lakke loomutruult maalitud õhtuse taevaga.  Peamiselt olid kõikjal turistide söögikohad. lisaks oli metsikute 90-ndate tagasitulekuna mitmes kohas näha ilmselt mõnevõrra pikantseid asutusi (üks oli reklaamsildi väitel näiteks “massaažisalong”). Mida aga ei olnud, oli elav linn – ei kujutanud hästi ette, et kellelgi sealkandis päris korter võiks olla.

Õnneks oli märksa elusam toosama uus linnaruum Postimaja taga. Seal võiks teinekordki ringi kolada.