Kakk Siibri suvelullad

Et asi liiga masendavaks ei vajuks, tuleb Kakk Siiber appi kutsuda.

***

Jaani tabas veider nakkus –
talle mööbel pinget pakkus
Veetis kogu vaba aja
joostes mööda Mööblimaja

Kulutades sääste nappe
ostis aina uusi kappe
Elutuba kola täis –
nõnda mitu kuud see käis

Pereliikmed ei saa rahu –
koju enam nad ei mahu
Kurvalt ohkas väike õde:
“Meie Jaan on kapipede.”

***

Valimiste värk on nüri.
valida võid Mai või Jüri –
lõpuks ikka Toompeal istub
seltskond lipsustatud t…

***

Ootused on tihtilugu
ikka päris paigast.
Mõni loodab saada keppi,
kuid saab hoopis kaigast.

Teine nägu. Sama jutt.

Üksvahe sai siin kirjutatud sellest, et vabariigi aastapäev tekitas vaid kurva õlakehituse. Nüüd oli juhtfiguur vahetunud, tunne oli aga sama. Sest jutt oli ju sama – täditsev-manitsev multikultimull.

Ühelt poolt on hea meel näha, et mu kooliõde on elus kaugele jõudnud. Teiselt poolt tuleb paraku tõdeda, et ta ei ole minu president.

Eelmine kord aitas masendavat muljet leevendada Ivo Linna. Seekord oli natuke abi ansamblist “Ott & Vanad Torisejad”, kes “Rahu” meeldejäävaks laulsid.