TÜ rektor rääkis sellest, et enamik Eesti kõrgharidust (magistri- ja doktoriõpe) läheb 2020. aastaks ingliskeelseks. Kakk luges, kratsis kukalt ja mõtles.
Kahtlemata on sedasorti tendentsid olemas ning põhjendusi nendele kah varnast võtta. Avatud haridusturg. Välistudengid. Prestiižsed teadusajakirjad. ISI. Blah blah blah (ja muidugi “raha, raha, raha”). Ja et olla rektori vastu õiglane, siis sama laulu laulab väga suur osa Eesti haridustegelastest.
Aga mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale – ehk mida võib öelda suvaline rahakeskne oravatöll, ei või öelda rahvusülikooli (nagu ta seda alati hirmsasti toonitab) värskelt valitud rektor. Märgilise seisukohana on tegemist väga tõsise möödalasuga. Kui selle ameti pidaja ei näe eesti keelel tulevikku, siis millest siin üldse rääkida on?
Lõppu tsiteerime jälle klassikuid: “Once you start down the dark path, forever will it dominate your destiny.” (kasutan originaalkeelt – aga õnneks on “Tähesõjad” esialgu veel eestikeelse tõlkega olemas!). Pisike suurte kõrvadega muinasjututegelane võiks isegi rektorit õpetada.