Eurosiil ja afgaanid

2011. aasta märtsis käis Kakk isand Tarandi kutsel Brüsselis Europarlamendis dokumendivabaduse päeva (Document Freedom Day) üritusel nokka pruukimas. Üritus läks igati korda ning kusagilt sealtmaalt sai alguse ka Europarlamendi vaba tarkvara kasutajakogukond ([L] epfsug.eu). Mõni aeg hiljem otsis seltskond endale maskotti ning Kakk rääkis neile loo Kalevipojast, siilist, lauakoormast ja sortsidest (“Serviti, serviti!”) – ja ennäe, maskotiks pandi siil nimega Edge…

Nüüdseks on Edge’i vennaskond juba üksjagu kasvanud (muuhulgas on liikmete hulgas ka keegi Nils Torvaldsi nimeline MEP, kelle põhjendus liikmeksolemisele on veebilehele pandud ammendava lakoonilisusega – “Family!”. Tegemist on Linuse papaga).  Meililist tegutseb aktiivselt, toetajaskond kasvab ning täna korraldati koos Euroopa Vaba Tarkvara Sihtasutusega huvitav üritus teemal “Free Your Android”. Päris kahju, et ise ei saanud Brüsselis olla.

Siinmail oli aga huvitavaks hetkeks Kabuli ülikooli delegatsiooni külaskäik IT kolledžisse (nad käisid ka TLÜ-s ja TTÜ-s). Põnev seltskond oli – kaks härrasmeest olid väliselt natuke Mongoolia vurhvi, kaks aga paistsid pesuehtsate puštudena – sihukesed tuliste silmadega habemikud (Dune’i fremenid tulid meelde). Kõik rääkisid üsna head inglise keelt ning jagasid teemat, seega polnud tegu “meestega metsast”, kuid muidugi on Afganistani hariduse olukord siiani üsna kehv ja Läänest otsitakse partnereid selle parandamiseks.

Näitasime neile Cisco laborit ja robootikaklubi – aga lisaks sai õnnekombel täna mõni tund varem üles seatud ka mõne nädala eest Inglismaalt saabunud tugitehnoloogiakomplekt (muide, teretulnud nähtusena toimis kõik kenasti ka Linuxi peal).  Kui siis Kakk näitas, kuidas arvutit jala alla pandud kursorikuuli ja kaenlaaluste lülitite abil juhtida saab, vaatasid kauged külalised üsna ammulisui ning tunnistasid, et pole miskit sihukest kunagi näinud.  Tegelikult oleks just sealmaal sedalaadi asja hirmsasti vaja, kuna pideva sõdimise tagajärjel on seal kahjuks ka üksjagu neid, kes mõnest kehaosast ilma on jäänud. Lubati kindlasti hiljem ühendust võtta ja ehk õnnestubki mõnda inimest veidi aidata. Tundub, et Kakk peab enda vana tegevusvaldkonna uuesti üles kaevama – kummalisel kombel pole vahepealsetel aastatel sellega eriti tegeldud. Kui ka muud ei saa, saab vähemalt portsu huvitavaid diplomitöid.

Aga maakera on vist vahepeal väiksemaks jäänud. 🙂

Jälle kiirelt Saaremaal

… seekord missiooniga tutvuda ühe Kuressaares elava raske tserebraalparalüüsiga noore daamiga ning disainida talle sobiv IT-lahendus. Juba mitmel korral hea sõnaga mainitud heategevusfond Dharma otsustas talle vajaliku arvuti hankida (olgu jälle öeldud, Eestis on toredaid inimesi ikka veel palju). Et seda aga vähegi raskema puude korral käsikaudu teha ei saa, põrutasimegi täna keskpäeval koos pr. Elle Kulliga saare suunas.

Sõit oli mõnus, saime sinna- ja tagasiotsal kõikvõimalikud ilma asjad läbi arutatud. Kohale jõudes oli sealsel vahmiilil muidugi hirmus hea meel (muuhulgas kingiti külalistele kõrvitsa- ja moosipurk ning vahva pisike küünlajalg – aitäh!). Lisaks IT-lahenduse läbiarutamisele õnnestus ka võimlemisharjutuste osas nõu anda – loodetavasti saab tüdrukut ka füüsise parandamise osas veidi aidata, 14-aastaselt trenniga peale hakates võib kaugele jõuda (Kakk alustas tõsisema harjutamisega ka umbes samal ajal, ehkki jupi paremalt algpositsioonilt).

Nüüd tuleb hakata suus hoitavaid sisestuspulki, puhumistoruga morsesisendit (või mõnd muud puhutavat sisestusvarianti) ja mõnd sobivat juhtkangi nettipidi jahtima. Sobiva läpaka peaks kodumailt leidma.