Ideaalne

ERR refereerib üht väga huvitavat artiklit – kahjuks aga on jäetud panemata link originaalile ning otsinguga ei õnnestunud seda samuti tuvastada. Seda oleks põnev originaalis lugeda (aga arvan ka, et minu tehtavad järeldused erinevad päris olulisel määral autori omadest).

Siin on muidugi väike küsimus ka – kui viiteid selgelt pole, siis on see kas a) veel “päris” artiklis dokumenteerimata eksperiment või b) tehisaru hallukas. Aga see tundub üsnagi tõepärane.

Nii et kokkuvõtlikult on eesti noorte poiste ideaalmees selle (küll üsna väikese) uuringu järgi
* karismaatiline
* särava naeratusega, kuid samas “ei näe sõbralik välja” ehk jahe ja eemalolev
* vägeva rahakotiga (min 10 milli)
* vägevate lihastega
* vägeva … Kermoga
* (kõige huvitavam): kütipilguga

Märkusena: mõned olid lisanud ka “feministi”, mis on sellises komplektis selgelt absurdne (nagu ka teised märkisid) – tõenäoliselt viitas see püüdele anda küsijale seda, mida too kuulda soovis.

Samas ei ole olulised:
* suhtlusoskus
* empaatia ja abivalmidus
* raamatu- ja elutarkus
* eetika, moraal,  viisakus ja kombed

Nii et kõige rohkem näib sellele personale vastavat noor Coriolanus Snow “Näljamängude” sarja “Laululindude ja mürkmadude ballaadist” (täpsemalt sealtmaalt, kus ta enda sõbra surma saatis ja ise tolle vanemate käopojaks hakkas). Ja see härrasmees oli ikka väga klassikaline psühhopaat.

Tabude langemisest

Huvitav usutlus psühhiaatriga ERRis.

Ainult üks küsimus jääb avamata – tabude langemist (sisuliselt kõikelubamist) mainitakse mitmel korral, aga mitte seda, kas see on õige või ei. Või on see küsimus ikkagi veel tabu…?

Äkki on asi selles, et iga hinna eest võimu juurde ronival seltskonnal  on nõnda kergem toota omadega segaduses olevaid inimesi, kellega on lihtne manipuleerida? “Kui kõik on lubatud, siis mida ma ikkagi peaksin tegema?  Ja kui autoriteete ka ei ole, siis kes mulle seda küll ütleks?”