Nagu varem kirjutatud, avastas Kakk enda jaoks šveitsi rokkbändi Gotthard. Esmane impulss (üks hea lugu) tuli Spotify kaudu läbi ühe kogumikalbumi. Siis sai neid juba Tuubist otsitud ja autos pulga pealt kuulamise jaoks sealt alla tõmmatud. Ja viimaks jõudsid eile kohale 8 CD-Marketist ostetud ametlikku plaati (kogu Steve Lee aegne materjal). Nii see enam-vähem käibki – algul tiritakse kusagilt, siis viisakad inimesed ostavad asja ära ka.
Silt: autoriõigus
Autoriõiguse reformikava
Esipiraat Rick Falkvinge ja europiraat Christian Engström on üllitanud [L] 107-lk raamatu, mis pakub välja päris arvestatava viisi, kuidas senist autoriõiguse mudelit internetiajastuga kooskõlla viia. See on üle tüki aja üks sedasorti plaan, mis võiks elluviimisel reaalselt toimida.
Lühidalt pakutakse välja kuus peamist teesi:
* Moraalsed õigused tuleb jätta puutumata – nagu autorid ütlevad, ei tohiks kellelgi teisel olla õigust nimetada end ABBAks või väita, et tegelikult on kogu Paul McCartney looming tema kirjutatud. Teise loomingu autorina esinemine peab olema karistatav.
* Mitteäriline jagamine peab olema vaba – kui veel paarikümne aasta eest võis raamatust endale luuletusi maha kirjutada või raadiost muusikat lindistada, siis nüüd on autoriõigused siin absurdi jõudnud. Autoriõigus peab jääma vaid ärilise paljundamise reguleerijaks.
* 20 aasta pikkune äriline autorimonopol – tänapäeva autoriõiguste kestus 70-95 aastat peale autori surma on taas absurd. Mõistlik kestus aga on vajalik.
* Registreerimine 5 aasta järel – tihti on mitmed loomeobjektid jäänud juriidilisse vaakumisse, kuna automaatselt tekkiv autoriõigus “kaitseb” neid ka autori tegelikust soovist hoolimata. Mõni autor soovib saada enda loomingult maksimaalset kasumit, mõni pole aga sellest eriti huvitatudki. Viimaste juhtude tarbeks tuleks sätestada autoriõiguste registreerimine 5 aasta järel – kes registreerib, saab veel 15 aastat otsa, kes aga ei huvitu, annab loomingu vabaks.
* Tsiteerimine (muusikas sämplimine) olgu vaba – siia käivad ka igasugu remiksid ja paroodiad.
* DRM keeld – tehnoloogiliste lahenduste (Digital Rights/Restrictions Management) kasutamine kopeerimise takistamiseks on selge kirvega kure püüdmine ning on end sellisena juba tõestanud.
Näis, mis sellest ideest saab – aga asjal on jumet.