Silt: õppetöö

Ikka Joensuus

Kaks soomekeelset loengut läksid üsna ilusti – kuigi mõlemas oli vaid kolm inimest kohal, olid kuulajad väga huviga asja juures ja arutelu läks pärast päris pikalt. Keelega sain hakkama – kuigi hea oli, et slaidid lasin eelnevalt üle vaadata: kirjalik soome keel võiks kohati parem olla. Näis, mis esmaspäeval itimeestele peetava ingliskeelse loenguga saab.

Eile käisime ühe kohaliku kolleegiga ühes kohalikus koolis puuetega laste klassi vaatamas. Meie mõistes õpiraskustega 8-10 aastased lapsed ehitasid LEGO Robotic Inventions 2.0 juppidest (lego-klotsid koos mootorite, raadioandurite ning arvutisse installitud juhtimissoftiga) igasugu imemasinaid. Mõtlema pani.

Elamine on mõnus, eile tegin päikseloojangu ajal välisukse ees kivipõranda peal mõnuga oma poolteist tundi trenni. Täna oli aga hommikul lumi maas – õnneks ilmateade lubab tuleva nädala alguseks soojemat ilma, muidu võib suverehvidega Tamperesse sõit keeruliseks minna.

Täna hommikul praadis Kakk mune ja viinereid, kui laest hakkas Hirmus Koledat Häält tulema. O feck, nagu iirlased ütlevad – suitsuandur! No kiiresti kribakraba tooli peale püsti ja seadmele uninstall. Edaspidi peab vist praadimisest loobuma või siis enne kisakasti aegsasti maha monteerima. Õnneks see mingi kaugema seadmega ühendatud polnud, nii et turvamehi ei paistnud kuskilt kohale jooksvat.

Nädalavahetusel üritaks ka ehk siin veidi ringi vaadata – aga ega palju aega pole, kuna nii Tampere seminar kui neljapäevased loengud vajavad ettevalmistamist.

Pildike ülikoolielust

Ühel kursusel tuli reedeks üks kirjatöö esitada. Reede õhtul tuleb meil tudengilt:

Preili H : Kas on võimalik seda tööd hiljem esitada? Või mis valikud mul üldse on?
Kakk (vastik õppejõud, nagu ta on): Siis tuleb ninast sikutada… 😛 (aga annab pühapäeva õhtuni pikendust)

Pühapäeva õhtul tuleb uus meil, päris viisakas kirjatöö sappa pandud:
Preili H: Sikutasingi end ninast, pisut aitaski 😉

Seega hakkab Kakk ilmselt koostama patenditaotlust uudsele meetodile “Nasaalmanipulatsioon õppemotivatsiooni parandamiseks”. 😀

Safari, jee!

Ei, seekord mitte lõvijaht ega ka mitte Maci veebilehitseja.

Nimelt sihuke asi nagu [L] Safari ProQuest, mis annab teatava koguse papi eest onlain-ligipääsu igavesele hulgale IT-raamatutele. Kakk käis mõtte TLÜ informaatikutele välja ja nüüd on see esialgu kuu aega testkasutuses. Tuleb kõvasti lugeda, ehk pikendavad ligipääsu. Kõigile, kes TLÜ võrguruumis (.tlu.ee all; väljastpoolt saab proxy abil ka ligi) töötavad ja IT-st vähegi huvituvad, seega soe soovitus lugeda – TLÜ lingi, mis vastavast domeenist (või proxyga) kohe sisse logib, leiab [L] TLÜ raamatukogu veebilehelt.

Külas Invarus

TLÜ [L] HEVI kursuse lõpus sai eripeda tüdrukutega käidud espitsjoonil (nagu Puhh ütleb) [L] Invaru abivahendikeskuses. Selle pealik, Kaku vana tuttav Enn Leinuste oli meid nõus lahkesti vastu võtma, rääkis pikalt kogu valdkonnaga seotud probleemidest ning tutvustas ka kõiksugu huvitavat nodi, millega saab puuetega inimeste elu kergemaks muuta. Arvestades seda, et Eestis seni veel korralikke abivahendispetsialiste ei koolitata, kulus sellele seltskonnale hädasti ära. Ja tundus, et nad ise jäid rahule.

Enn näitab erinevaid ratastoole

Enn tutvustab tehnikat

TLÜ KERG seminar

Sel korral oli meil seminaris külas isand Andres Sirel Microsoftist, kes pidi tutvustama MS Academic Alliance’i võimalusi. Eks külastuse eesmärk oli muidugi TLÜ informaatikutele AA liitumine maha müüa, aga vähemalt jättis esineja suht asjaliku mulje, tekkis üsna viisakas diskussioon ja eks nüüd sõltub otsustamine juba kohalikest ülemustest. Kakk omast arust väga hullusti ei haukunud ka. 😛 Vähemalt arvab siinkirjutaja tegelikult Microsoftist ja tema tegemistest PALJU halvemini, kui seal välja lasi paista (eetilis-finantsilis-juriidilise dimensiooni jätsime targu üldse puutumata ja rääkisime vaid tehnoloogiast. Tõsi, MS tarkvara platvormispetsiifilisus sai üles tõstetud küll ja mõni asi tundus olevat esinejale üsna ebamugav).

Aga TLÜ-sse AA hankimine Kaku arust ilmselt kuigi suurt pointi ei oma (ITK ja isegi TTÜ puhul on sel isegi teataval määral mõte sees – muidugi juhul, kui järgnevate sammudega ei lase kool firmal endale mütsi silmadele tõmmata; Kalle oma ITK-ga on seni suutnud vendor lock-in’i algaastatest peale päris edukalt vältida). See on rangelt IT-erialade keskne, TLÜ-s a) pole piisavalt IT-tudengeid ja b) pole ühtki arvutiklassi, mida kasutaks vaid IT-tudengid (kuna filoloogidele ja kehakultuurlastele AA soodustused ei laiene). Pealegi puudub soodustarkvara hulgast täielikult MS Office (mis pakkuja kaalutluste kohaselt ilmselt tuleb täishinnaga juurde osta…) ja mis on enamikule kasutajaskonnast põhiliseks arvutis kasutatavaks jubinaks (igatahes enam kui SharePoint või Visual Studio).

Iseenesest huvitav arutelu oli. Lõpuks jäime viisakalt eriarvamustele.

Plats puhtaks

Naljakas situatsioon tänases IMKE praktikumis – ca 10.45 (s.t. keset sügavat tunniaega) ilmub klassi lahtise ukse taha üks mundris muristajakotike (vt. [L] Tuxaator). Kibeleb seal, hari käes, ja on üldse väga sellist nägu, et “noh, kas saab juba”. Kakk mõtleb – midaiganes – ja laseb tunniga edasi. Veidi aja pärast tuleb üks kurva olemisega preilna, kes ütleb – nää, anti kõrgemalt poolt käsk klassi koristama tulla. Kolmveerand üksteist. Nagu moodsal ajal öeldakse – WTF?

Padavai ülemuste juurde klaarima. Selgub, et mingite asjaajamise kiiksude tõttu peabki toda klassi hommikupoolikul koristama (kusjuures tegu on ühe kõige aktiivsemas kasutuses arvutiklassiga!). Aga neile tegelastele öeldud ajad olla olnud kolmveerand KÜMME või KAKSTEIST (loogiline tunnivaheaeg). Võta nüüd kinni, kas tegu oli matemaatikahuvilistega, kes armastavad liiga palju aritmeetilist keskmist, või millegi muuga… Õnneks oli seekord tegu sedalaadi praktikumiga, kus ajakadu väga suurt rolli ei mänginud. Aga kui sihuke palagan korduma hakkab, saab Kakk kurjaks.

Väga vinge seminar

… tuli tänasest [L] ITSPEA praktikumist – sai kuulda väga põhjalikku ettekannet William Gibsonist, cyberpunk-kirjandusest ja erinevatest tulevikuvisioonidest. Lõpus hakkas ka ülejäänud seltskond asja arutama ning poolteist tundi möödus nagu naksti. Loodetavasti tuleb selliseid esinemisi veel. Ja Kakk hakkab vist nüüd [L] Krisost Gibsonit juurde tellima. 🙂

KakuWiki

… on nüüd [L] Pesas üleval.

Näis, mis saab. Suurim probleem on ilmselt kakskeelsus, ehkki iga kasutaja peaks teoreetiliselt saama endale ka liidese keele sobivaks panna.

Kes viitsib, võib vaadata IMKE alla – seal üritan reaalajas kajastada paari uue kursuse väljatöötamist. Igasugused mõistlikud täiendused ja ettepanekud on väga teretulnud.

P…sse ECTS!

Eile käis lehtedest läbi Eesti kõrgkoolide kava minna üle Euroopa ainepunktisüsteemile ECTS (European Credit Transfer System). Iseenesest ju tore asi, kui saab Portugali ja Eesti haridust mingil määral võrrelda ja punkte üle viia. Kas panna 4 ECTSi või 3 eesti AP-d, on ju üsna kama. Aga…

Suur vibutus kesknäpuga neile jobudele, kes mõtlesid välja USA lolli eeskuju järgimise – hinnete kohustusliku protsendijaotuse. Kui senised “targad” muudatused pole veel Eesti haridust põhja lasknud, siis see on küll suur samm sinnapoole.

Et miks? Pooldajad väitsid, et lõpeb ära nii sitapeadest õppejõudude diktatuur, kes kõigile vaid ülimadalusi laovad, kui ka populistide hea elu, kes varrukast viisi viskavad. Tjaa, mõnes mõttes küll. Aga kas see nagu ei karga mõnele pähe, et hea õppejõud võib semestri käigus enamikule asjad nii selgeks teha, et alla maksimumi ei vastata? Hea näide on Kaku möödunudaastane tsikliõpetaja Aivar, kes tõesti enne inimest ARKi ei lase, kui asjad nii selged, et eksamil on läbivus praktiliselt 100%. OK, kõigis ainetes ei saa seda süsteemi rakendada, kuid paljudes on ometi olemas konkreetne omandatav materjal, mille puhul n.ö. lagi on paigas ja “väga hea”, “ülihea” ja “superhea” saavad ühtmoodi maksimumi. Praegused ettepanekud käsiksid kahel esimesel hinde kunstlikult alla tõmmata. Welcome, õpimotivatsioon!

Pluss veel konkurentsimoment. Niigi on kõrgharidus tohutuks stressoriks ja võistlusareeniks muutunud, nüüd keeratakse veel juurde. Nagu ärapanemist Eesti ühiskonnas veel vähe oleks…

Ja kogu see ühilduvuspull… Arvestades Euroopa kirjusust, siis on ilmselt karm vahe, kas mingi hinne on saadud mõnes korruptsioonist nõretavas Lõuna-Euroopa asutuses või näiteks Oxfordis või KTH-s. Kuna hinnatakse aga võrreldes ümbritsevate õppuritega, on kogu hinde väärtus ja praktiline indikatsioonivõime ümmargune null.

Nii et Kakk mõtleb tõsiselt mingi topeltsüsteemi loomise peale, kui see idiootsus seaduse jõu peaks saama. Kasvõi allkirjastatud tõend tööandjale stiilis “omandas 100% materjalist, palun nominaalhinnet mitte arvestada”.