Ilus laul

Pühapäevane Laulupealinna saade oli üllatavalt tasemel, tuli eripalgelist muusikat ja ühtviisi vahvas versioonis. Väga kuraasikas lahendus oli pakutud Tanja Mihhailova poolt –  kui ülesanne on laulda koos mundris meestega, siis marsib tüdruk lihtsalt Virumaal Üksik-Jalaväepataljoni  sisse ja küsib: “Poisid, kes laulda oskab?” 🙂  Olusid arvestades tuli ülivingelt välja – oli nii mundrihuumorit, lõbusaid pisikobistamisi kui ehtsat Alo vaimu ning Tanjast saaks vist vajaduse korral täiesti tasemel rühmaülem. Ja ka Koit Toome kooriga versioon “Legendist” oli hea.

Aga täiesti karbi lahti võttis [L] Kohila seltskond. Avalikkusele täiesti tundmata keskkoolinoored laulsid Birgitiga võrdselt (ja tegelikult meeldis mulle Tiina hääletämber rohkemgi kui Birgiti oma).  “Süte peal sulanud jää” on Ott Leplandi originaalis küll kuuldud, aga see laul läks “lahti” alles nüüd (nagu Ivo Linna žüriist märkis, on Oti versioon magusavõitu).  Täiesti 101% elamus.

Selles mõttes on see saade küll igati tänuväärne, et näitab, kuidas võib täiesti n.ö. kännu alt väga vingeid lauljaid leida.

White Dress

Veel üks kauane lemmik Tuubist üles leitud. Fantastiliselt ilus meloodia ja puudutav tekst (Marksi lugude tekstid on pea kõik kõvasti üle keskmise), hea esitus pealekauba (seda sündiklaveripartiid olen palju kuulanud ja loodetavasti sealt ka natuke õppinud).

Leidus ka [L] üks ilus artikkel laulja kohta (küll üsna vanast ajast). Eriti hea on Marksi lause selle kohta, et liiga vähesed kristlikud muusikud kirjutavad horisontaalseid lugusid – enamik tegeleb üksnes vertikaaliga. See peab paraku ka Eesti vastavas seltskonnas üksjagu paika.  Selles mõttes võiks võtta õppust eilegi ühest saksa kanalist jooksnud lõbusast komöödiast “Nunnad hoos” – sealt oli sama asi väga ilusti nähtav. Ühiskonnas levivate eksiarvamuste vastu ei aita miski paremini kui ise rahva sekka minek ja nende paikapidamatuse äranäitamine.

Eelmise jätkuks

… üks laul. Sobib mõttelt ja meeleolult väga hästi.

Jällegi Celtic Thunder, loo aluseks on aga [L] üks noist lugematutest poeetilistest keldi palvetest (mereteemalisi palvetekste on Hebriididelt teada palju, üks tuntumaid on ilmselt  [L]  Columbanuse “Paadilaul”). Sügav tekst (osa sellest gaelikeelne), tüüpiline nakkav iiri meloodia, üliuhke lauluseade ja vägevalt mehine esitus. Nüüd on siis järgmine “kuklas kummitaja” paariks päevaks olemas…

Caledonia

Seda nime kandis vanasti Šotimaa ning samanimeline on ka üks ilus moodsa aja keldi ballaad Dougie MacLeanilt.

Va tuubis leidus kaks hästi kena töötlust eri sugupooltelt (laul on küll Šotimaast, aga laulavad naabersaare inimesed):
* Celtic Woman
* Celtic Thunder (aka Celtic Man)

Võta üks ja viska teist (kõige paremas mõttes). Iirlastel on ikka vägevad muusikud küll.

Kenny Marks

Leidsin veel ühe kauaaegse lemmiku tuubist üles.

Kenny Marksi võiks nimetada “kristliku roki Bryan Adamsiks” – nii hääl kui ka muusikastiil on väga sarnased.  Juba muusika on kõvasti ehedam kui suur osa ameerika CCM-ist,  laulutekstid on kõvasti üle keskmise ning kogu saatebänd tasemel (veel ühe pikaaegse lemmikloo “Absolutely Positively” – mida kahjuks tuubist ei leidnud – võiks anda lausa rokkmuusika õppematerjaliks, kuidas sedasorti musa teha).

Seekord leitud lugu oli varem vähem kuuldud, aga ka see on “pähe kinni jäävate” laulude rubriigist.  Hea meloodia, mõttega tekst, kõva esitus ja ilus video takkapihta. Ning kapaga nostalgiat (lugu pärineb 90-ndate keskelt) veel kõigele selga.

Täienduseks eelmisele

Veel üks fantastiline lugu Europe’ilt – [L] In My Time (sõnad on [L] siin). Joey Tempest kirjutas selle oma sõbra ja bändikaaslase John Norumi 2008. aastal surnud naise Michelle’i mälestuseks. Loo lõpuosas olev Johni pikk soolo tõestab ilmekalt, et ka kitarr võib rääkida…

Kurb, aga parimad laulud kipuvad tihti sündima läbi valu.

Europe

Näib, et Kakk on kõigest hoolimata siiski kaheksakümnendate laps, vähemalt muusika poolest. Igatahes on autos hakanud üha sagedamini mängima just selle kümnendi muusika. Eriti aga on viimasel ajal käiatud üht Europe’i kogumikku. “The Final Countdown”, “Carrie”, “Time Has Come”, “Cherokee”, “Prisoners In Paradise” ja teised omaaegsed hitid.

Aga Joey Tempest ja kompanii on ka uuemal ajal head muusikat teinud – Tuubist leiab nii aastataguse Last Look At Eden -plaadi [L] nimiloo (väga hea saundiga rokklaul, ehkki tiba pahaendelise alatooniga) ning ka tõeliselt hea, “pähe kinni jääva” power ballad’i [L] “New Love In Town”.  Igatahes kui need sellid siiakanti kunagi peaks juhtuma,  lidub Kakk esimeses järjekorras piletijahile. Väga korralik rokknumber kõige tänapäevase MTV-jama keskel.

Tuhala nõiakaevu loits

Näe, kuidagi läks [L] see lugu tegemise ajal kevadel kiirete aegade tõttu kõrvust mööda… Alles nüüdsama sattus Tuubis ette.

Aga väga ehe ja südamest tehtud laul. Meenutab kaheksakümnendate lõpu ühislaule – nii muusikastiili, terava teksti kui kokkutulnud hea seltskonna poolest. Väga andekas leid on meeskvarteti, loitsuliku viisi ja räpi kokkusegamine loo keskel, tüdrukud annavad ka hea kontrasti. Ja ülimalt positiivne on, et just noorem lauljateseltskond on  asja üles võtnud. Alo vaim on leidnud väärikad järgijad.

“Tule taevas appi…”

Laulud tähtedega 2010

Kokkuvõttes oli jällegi mitu nädalavahetust lahedat vaatamist. Seekord oli seltskond vaat et kirjumgi kui eelmisel korral – mitu algusest peale kõva lauljat, paar sarja kestel märgatavalt arenenud tegelast ja siis need teised ka.

Algusest peale oli selge, et Artur ja Tauri laulda oskavad. Margus oli üks neist arenevatest sellidest, aga tema finaali jõudmine oli mõnevõrra üllatus. Samas oli tema trumbiks parim laulupartner saates ja oskuslik lauluvalik. Tänane finaal näitas mõlemal osapoolel mõnevõrra väsimuse märke, parimad esitused jäid kummalgi varasemasse aega – samas oli mõlema paari viimane laul väga mõnus esitus. Võit läks õigesse kohta, ehkki sümpaatsed olid mõlemad.

Saatesarja põhitegijad olid kaks finaali naispoolt, eriti aga Tanja. Lenna ülesanne oli veidi lihtsam, pidi lihtsalt ise väga hästi laulma – Tanjal oli ilmselt õpetamist kõvasti enam, kuid ta näitas end lisaks heale õpetajale ka tõelise lavatähena.  Oma mitteprofist paarilist toetasid tublisti ka Birgit ja Uku, kuid neil olid selgelt nõrgemad partnerid.

Mõned meeldejäävamad esitused kogu sarjas:

* Suur osa Marguse ja Tanja repertuaarist – “Tsirkus”, “In the Arms of an Angel”, “Kus kulgeb kuu”, “Kiss”, “New York, New York”. Puhtsubjektiivselt aga sai lemmikuks U2 “With or Without You” – sellist kummituslikku lugu sellise pinge ja särtsuga järele teha pole väike saavutus (lisapunkt muidugi saatebändile ja Toomas Vanema eBow-kitarrile).

* Võitjapaari “You Are So Beautiful” ja “Anarchy in the UK” – kaks ülimalt vastandlikku  lugu esitatuna võrdselt tipptasemel. “Stopp! Stopp! Nii see ei käi, tibu – ma näitan, kuidas see käib”… Johhaidii. 🙂

* Tauri ja Merlyni “Felicita” ja “Tuulevaiksel ööl”. Itaalia hõbekõri Al Banot järele laulda on tubli tulemus. Ja peab ütlema, et “Tuulevaiksel ööl” oli senikuuldud lauludest küll Merlyn Uusküla parimaid esitusi (Taurist rääkimata).

* Sveni ja Birgiti “Mässajate laul”. Kahju, et grupivend Sveni lavanärv natuke alt vedas. Aga see kontrastne lauluseade oli üliuhke ja vääriks kindlasti stuudiojäädvustust.

Saatesarja miinuspool oli taas kord täiesti mõõdutundetu reklaam. Nojah, lähiajal on plaanis Ekspress Hotline’i (“Süüdi, kes on süüdi…”), Lincona põrandakeskuse ja tolle totaka kosmeetikapoe, kelle reklaamiga [L] TV3 veebis olevaid lauluvideoid vahepeal solgiti, teenuste kasutamist  aktiivselt vältida (Kaku puhul töötab sihuke reklaam – ilmselt vanaisa mõjude tõttu – risti vastupidiselt).