Kaku ajaveeb
Kakk kratsis esmalt kõvasti kukalt, kui oma [L] Liferea-uudiselugejas [L] Slashdoti rubriigis pealkirja [L] “CUTEST WEB SITE EVER DISCOVERED!!!” nägi. Takka hullemaks, postitajaks oli Slashdoti looja ja pealik Commander Taco… Käis ka mõte läbi, et näe, keegi on Tacole tünga teinud. Aga näe, kommentaarid on sama kreisid…
Siis tuli meelde, mis kuupäev täna on.
Tjah, vist ei tohi nii palju inimeste lollust kiruda, siis hakkad ise ka lollusi tegema. 😛 Aga too kaua kummitanud müstiline viga – suvaline hulk inimesi eri paigust ei pääsenud serverile ligi – oli vähemalt mingis osas ilmselt Kakupesa tulemüüris. Aitäh Priidule Elionist, kes asjale jälile sai. Tõsi: tulemüüri konfiguratsioon on olnud sama oma kaks aastat ja alles nüüd hakkas massiliselt kaebusi tulema; samuti leidus inimesi, kes serveris midagi muutmata hakkasid n.ö. lambist uuesti ligi saama. Ei tea. Aga peale serveri tulemüüriga mässamist on esimene positiivne signaal Virumaalt ka juba tulnud – sealt saavat jälle ligi. Üks variant on ka see, et serverit aastavahetusel uuendades tekkis seal mingi krõks, mis mõned kodanikud puu taha saatis.
Igatahes tahaks loota, et sellega sai ühele poole.
Kakk luges täna Eben Mogleni. Äge vana – häkkerist advokaat või advokaadist häkker, vaba tarkvara isa Richard Stallmani ametlik juuranõunik (tasuta kusjuures) ja SCO tohmanite paha unenägu. Võib endale lubada radikaalse tooniga kirjutisi nagu [L] dotCommunist Manifesto (lahe dokument ja üldse mitte niiväga kommunistlik kui nimi eeldaks) või [L] Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright ning olla samal ajal endiselt Columbia Ülikooli juuraprofessor ning mitmete suurfirmade (IBM, Novell) juures heas kirjas. [L] Law.com’i tutvustuslugu annab temast päris hea pildi.
Kui Kakk kunagi suureks peaks saama, siia hakkab tema kah millekski sihukeseks.
Väga vahva ettepanek Argo Ideonilt oli selle nädala Ekspressis, kuidas Lennarti mälestust vääriliselt jäädvustada: anda Tallinna lennujaamale Lennarti nimi. Maailmas on ju olemas Charles de Gaulle’i ja John F. Kennedy nimelised lennujaamad, seega poleks idee uus. Lennart oli suursaadik, välisminister ja väga hea välissuhtleja president – lennujaam on olemuselt seega igati sobiv objekt. Nimi on välismaalastele suhteliselt kerge hääldada. Ja mis peamine – lahe sõnademäng: lennujaam = Lennu jaam.
Võiks täitsa ära teha.
Europarlament [L] lasi eile põhja järjekordse patendifännide poolt välja käidud seaduse – üritati läbi lükata “patentide harmoniseerimist”, mis oleks mistahes EU riigis kehtiva jabura patendi (ja uskuge, jaburaid patente on ka Euroopas oi-oi kui palju) muutnud kehtivaks kogu euroliidus. Mida aeg edasi, seda enam tundub, et kogu sousti taga on USA suurfirmad, kes kardavad konkurentsi ning üritavad oma agentide (lobbymeeste) kaudu ettesöödetavate napakate seaduste abil oma konkurenti endises kauguses mahajäänuna hoida.
Nii ütles Toots “Kevade” filmis, kui “Lati patsiga” riiulilt alla sadas.
Kakk esialgu küll ei sadanud kuskile. “Lati patsi” asemel aga on A-kategooria juhiload. Täna hommikul oli siis eksam… Uhh.
Kogu loll idee muidugi on juba üpris vana, aga mõnda aega ei saanud seda endale lubada. Möödunud sügisel aga sai natuke asja uuritud ja ennäe, üks vana sõber oli vahepeal USA-sse maandunud ja seal igasugu sõiduriistadega kauplema asunud. Väikese arutamise peale saigi diil tehtud ja Kaku jaoks üks [L] sihuke aparaat üle lombi siiapoole teele saadetud. Sügisel IT Kolledzhist saadud palgalisast läks suur osa selle katteks…
Vahepeal tuli talv, kevadel oli aga ratas kohal (pagana AS EV võttis ropult palju tollimaksu – aga masin oli iga senti väärt, väga sobilik, mõnusalt rahulik ja madal riistapuu) ja tuli hakata kooli poole vaatama. Väikese kaalumise, ringinuhkimise ja ühe sõbra soovituse tulemusel sai valitud [L] Haja autokool ja õpetajaks Aivar Kuivkaev (ette rutates öeldagu, et õpetajaga vedas seamoodi). Teooria osas polnud probleemi, Kakk juba ligi 15 aastat autoga ringi kütnud. Aga praktika… Njaa. 35-aastaselt esimest korda elus tsikli selga ronida pole naljaasi. Eriti veel kui kooli tsikliks oli [L] sihuke elukas (aastanumber ei ole ilmselt täpne) – see on nii kõrge, et sadulas olles vaid varbaotsad maha ulatusid…
Esimene sõidutund maikuus algas markantselt – mats ja maaühendus. Tunni lõpus aga oli Aivar juba üsna rahul. Varsti aga sai selgeks, et loodetud kiirusega (suve keskpaigaks) neid lube küll ära ei tee. Ühe paraja kaskadööristiilis kelgutuse tegi greenhornist Kakk veel… Siiski, kooli eksamid sai sooritatud õigel ajal, lisaks tuli vahepeal käia esmaabikursustel (väga kasulik asi). Pidime juba ARKi minema, kui ühel hetkel tuli väga lollide asjaolude kokkulangemisel estakaadi peal selline pauk, et tulemuseks oli roidevahenärvi põletik ja poolteist kuud tugitooliaresti… Väga vastik kogemus, mida teistele eriti ei soovita. Õnneks jäi see puhkuse aega, nii et vaid pool suve rikuti ära.
Aga septembris hakkasime uuesti harjutama… Estakaadiga oli endiselt jamasid – kallakul peatuda ja paigalt võtta, kui vaid varbad maha ulatuvad, polegi nii lihtne. Aga noh, viimaks pandi päev paika – järgnes nädal aega närvitsemist ja harjutamist. No ja nüüd on see värk läbi. Edukalt.
Kohustuslikud komplimendid – esmalt õpetaja Aivarile. Soovitasin tal tsirkusse tööle minna – kui Kaku-suguse tsikliga sõitma õpetas, ei tohiks karude ja muude elukate sõitmaõpetamine enam üldse mingit pinget pakkuda… Igatahes suur kummardus. Tänusõnad ka teistele asjaosalistele – Vahurile hea ratta valimise ja kohalesaatmise eest ning va Puravikule, kes oma kasinast pulmade-eelsest ajast mitu hommikut võttis, et Kakuga Laagris ühe platsi peal natuke lisa-õppesõitu teha. Aitäh!
Järgmisel nädalal saab paberid kätte. Siis käib Kakk korra hopsti Portugalis konverentsil ning peale seda võib töristama hakata… Ettevaatust, mootorratturhiired – siin on mootorratturöökull!
… kellel jätkus meelekindlust seista vastu suure rahakoti ja libeda jutuga lobbymeestele ja tõmmata tarkvarapatentidele vesi peale. Lähemalt võib lugeda näiteks [L] FFII vastavalt lehelt, kuhu palju selleteemalisi linke kogutud. Siiski ei peaks vist enne õhtut hõiskama – kord juba lükati see lollus tagasi ja Euroopa Komisjon vedas selle kõiki elementaarseid mängureegleid rikkudes uuesti üles. Nüüd aga on neil seda vähemalt tublisti raskem teha. Tubli töö, parlament! Ja teadaolevalt vähemalt paar Eesti saadikut aitasid sellele ilmselt kaasa, nii et vahelduseks polegi häbi eestlane olla.