Silt: jee!

Tehtud!

Viimaks sai see treenerieksam ühele poole. Teooriaga oli paras keemia, tööd oli eelmistel nädalatel palju ja aega õppimiseks kuigivõrd ei jäänud. Nii olidki täna hommikul mitokondrid, anaeroobne lävi ja sporditurundus peas kaootilist Browni liikumist tegemas.

Lõuna ajal tuli siis tunni ajaga täita test – 20 küsimust üldainetest (anatoomia, füsioloogia, spordimeditsiin, treeningumetoodika, majandus, turundus) pluss 20 erialast (kobudo). Erialaga saime kõik kenasti hakkama, aga va üldainetega sai jubida. Viimaks, kui positiivne tulemus siiski teada anti, tuli sümpaatiline üleväsimus peale (see olli muide üks küsimus) – tekkis tahtmine lollakalt itsitada, nägusid teha ja midagi jaburat korda saata. Pingelang ja täiesti tühi pea takkapihta.

Õhtul tuli siis kahe suure sensei (Jukka Helminen Soomest ja Igor Neemre Tallinnast) nina all näidistrenni teha. See läks aga palju vabamas õhkkonnas ning kõik tundsid end hästi. Suured isad jäid kõigi meie nelja kandidaadiga rahule.

Nüüd on siis Kakk Eesti Olümpiakomitees registreeritud kobudotreener. Esialgu küll vaid 1. tase, nii et võib assisteerida ja vahel mõne trenni anda. Aga kevadeks tahaks juba 2. taset saada.

Vastukaaluks mustale

Kui eesti rahvas suudab sellist meelsust säilitada, nagu eile näha oli, siis pole kõik veel kadunud. Laulva revolutsiooni vaim oli eile Lauluväljakul selgelt tagasi. Ja seda vaimu ei taha paljud näha (kommentaariumides on näha kõvasti nii kohalikke kvislingeid kui ka viiendat kolonni, kes on edukamaks tegutsemiseks vaenlase keele ära õppinud).

Läks nii, et ise sinna ei jõudnud, aga vähemalt raadiost ja telekast sai jälgida (öösel käisin vanemal jupil ja ta sõpradel autoga järel ka). Poleks ausalt öelda uskunud, et selline rahvahulk laekub ja nõnda uhke asi tuleb. Eredamate momentidena võiks välja tuua

* telekas kolm lahedat vaheklippi “Kuidas sa ellu jäid?” (Õsuja ja Tambitu, johhaidii… 😀 )

* kaader “Saaremaa valsist”, kus kõrvuti hoolsalt kaasa laulmas vormis Eesti mereväe madrus ning pikajuukseline nahktagis hevimees

* “Laul nõukogude aatomist” ning punklaulupeo meenutusena Trubetsky ja Villu. On igal aastal juubel, Suur Viinakuu…

* Toomas Hendriku kõne

* Johansonide “Lahtilükkamine” veidi ajakohastatud vahelugemistega (iirlased olid vahepeal pommi käest ära pannud…)

* Mattiiseni laulud ja “Koit”

* ennekõike aga eesti rahvas. Üle jupi aja võis tõesti uhke olla.

Aitäh korraldajatele. Selle sündmuse mõju võis olla suurem, kui paljud esmapilgul arvavad.

Ja kõigile lugejatele sooviks head iseseisvuse taastamise päeva!

Kolleegidega puu otsas

ITK rahvas orgunnis ühiskülastuse [L] Nõmme seiklusparki. Algul oli inimesi üsna kasinalt, ootasime ja suhtlesime kohaliku kassiga (oli plaan, et kui grupiks vajalikku 6 inimest kokku ei tule, paneme kassi ka kirja – too peaks loomulikust intelligentsist ronida oskama). Viimaks läksimegi viiekesi (Kadri, Lembi, Dagmar, Marko, Kakk) ronimisradu vallutama.

Hästi äge kompleks on sinna püsti pandud – tundub, et radade tähistus on mingil määral inspireeritud võitluskunstide vöövärvidest (kollane, roheline, sinine, punane ja must). Rakmed anti ümber, nende küljes oli kaks karabiini ja karabiiniga rullik trossepidi sõitmiseks. Kindad tuli ka kätte osta.

Kui esimene kohmetus mööda sai, läks liikumine isegi üllatavalt hästi (arvestades seda, et Kakk üldiselt kipub kõrgust kartma). Pikkamööda läks tee üha kõrgemale ja ülekäigud keerulisemaks. Punase raja keskel oli koht, kus tuli minna üle mööda trossi, mis käis läbi keerlevate puupakkude (mis omakorda olid veel vihmast libedad). Sinna õnnestus viimaks kinni jääda. Instruktori abiga sai küll edasi, aga käed olid nii läbi, et rohkemat enam välja ei vedanud. Ilmselt oli viga tehnikas, varasematel radadel sai liiga kramplikult kinni hoitud. Aga esimese korra kohta polnudki kõige hullem tulemus. Marko jättis musta raja tegemata, Lembi ja Dagmar läksid seal lühimat teed pidi, Kadri sindrinahk aga turnis edukalt läbi kõige raskema marsruudi – vägev saavutus igatahes  Teinekord peaks kindlasti uuesti minema – punane rada tundus tegelikult läbitav, musta lühem variant ka. Aga sinna kõige hullema peale küll niipea ei roni.

Kokkuvõttes oli hästi mõnus ettevõtmine, ehkki käed olid üsna läbi. Üritab millalgi uuesti ja edukamalt.

APDEIT: Üks Lembi tehtud pilt ka, päris teekonna algusest.

Kakk poolel teel puu otsa

Ühed mustad mõlemad

Väga õige liigutus leedukate poolt.  Eeskätt just Euroopa suunal – ükskord peab neile seal kohale jõudma, mida N. Liit endast kujutas. Ja et vankade “vabastajakompleks” on tegelikult enda räigelt musta pesu varjamine. Tehtud ka väga ilusti – koos hitlerlike sümbolite keelustamisega (mis on keelatud pea kõikjal Euroopas) pandi samasse patta ka stalinlikud (millega osa europunaseid siiamaani edvistama kipub).

Sumost kah

Paraku läks just lõppenud sumo suurturniiril Kaku nimekaimul kehvasti – sai saldoks vaid 5-10 ja pudeneb järgmisel turniiril ilmselt taas kõrgliiga keskpaika.

Aga ajalugu tegi seekord teine gaijin – bulgaarlasest ozeki (suurmeister) Kotooshu, kellele ei saanud seekord vastu isegi mongolitest yokozuna’d (ehk siis kaks hierarhia tippmeest), jaapanlastest endist rääkimata. Esimene valge mees võitis seega sumo suurturniiri (ja juba voor enne lõppu) – vinge saavutus igatahes.

Hea eeskuju

Ajal, mil meil ikka mõned räägivad haridussüsteemis Microsofti eelistamisest ja [L] mõned üritavad kooliõpetajatele nn intellektuaalomandit pähe tampida, võtavad Euroopa ühe rikkaima riigi tegelased kätte ja [L] viivad enda haridussüsteemi 9000 (üheksa tuhat) PC-d lõplikult Linuxi peale (varem olid need masinad dual-boodis). Teisalt muidugi pole šveitslased mitte üksnes jõukad, aga on läbi aegade suutnud ka oma peaga mõelda ja enda sõltumatust kaitsta.

Ilusat aastapäeva!

Seda siis kõigile Eestimaa inimestele, kõigile selle sõpradele väljaspool ning ka igasugustele asjapulkadele, kes selle eest hoolt kandma peaksid (mõnel tuleb see enam-vähem välja, mõnel jälle mitte).

Kõigest hoolimata usun ikka veel, et see riik siin on küllalt tugev, et olla suuteline erinevat tõugu koerakoonlastele kohta kätte näitama, igasugu naljakate taidlejate punnitustest mitte välja tegema ning oma rahvast parema tuleviku suunas edasi viima. Ja Toomas Hendrikul oli täitsa õigus – omaaegse iseseisvusmanifesti lugemine on kasulik ka tänapäeval.

Vorst vorsti vastu

Eesti juurtega kolleeg Joensuu ülikoolist (hetkel ametis hoopis Tansaanias), kick-poksija ja ekstreemtriikija [L] Matti Tedre pani korraliku [L] akadeemilise kärna ühele tegelinskile, kes teda algul raamatut kirjutama kutsus (selle õiguse eest peale maksmisega!) ja hiljem sellele retsensiooni soovis. Tegelikult hea näide sellest, kuivõrd haigeid ärimudeleid olemas on.

Ilus mõte

Christdot kirjutab sellest, kuidas [L] USA katoliiklastest keskkoolipoisid on loonud Arimaatia Joosepi Seltsi. Nimele vääriliselt (Joosep oli jõukas mees, kes kauples roomlastelt välja ristilöödud Jeesuse surnukeha ning lasi selle väärikalt matta) pakuvad nad end vabatahtlikeks kirstukandjateks nende inimeste matustel, kel pole siin maailmas midagi.

“Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.” (Mt 25:40)