Sellise nime on [L] BSA-nimeline Microsofti tütarfirma pannud oma järjekordsele kampaaniale. Nojah, “igale asjale on määratud aeg”, lausub tark Koguja Pühakirjas: sügis on käes ja lisaks külmenevatele ilmadele, süvenevale pimedusele ja vastikule niiskusele käib ühe õige sügise juurde ka BSA kampaania…
Ei saa ikka hästi aru nende loogikast. Selle asemel, et pealepressivate konkurentide ees mõistuspäraste tarkvarahindadega senist edumaad hoida (nende kasuks räägib ju 20-aastane valitsusaeg ja seni valdav turuosa), teevad MS ja tema kamp kõik selleks, et rahvast viimaks ometi oma toodetest loobuma sundida. Kakk ütleb seepeale “aamen!” ja peab seda igati kiiduväärt sihiks, kuid see pole vist päris NENDE eesmärk? Nagu ka muusika- ja filmitööstus, karistab ka kommertssoftifirmade seltskond üha enam igasuguste kitsendustega ja alusetu järginuhkimisega enda seni lojaalset kasutajaskonda. Vaba tarkvara seltskond on oma valiku teinud ja suur osa neist ei siirduks vist isegi siis Windowsi peale, kui seda tasuta pakutaks. Veendunud warez d00d naerab pihku ja pirab rõõmsalt edasi – praktilisi tulemusi pole ükski kampaania kuigivõrd andnud. Järele jäävad vaid ausad (ehkki vaba tarkvara vaatenurgast natukene, kuidas nüüd viisakalt öeldagi, totud) kodanikud, kes seni on kuulekalt Billile makse maksnud, nüüd aga saab nii mõnelgi neist koorimisest ja pidevast ajutriikimisest villand ja ta hakkab enda senist tohutut inertsi ületades kiikama alternatiivide suunas.
Kokkuvõtteks: üha enam tundub, et eilne päev on pigem igasugune kommertstarkvara – pira või mittepira.
Ei nõustu sugugi. Eilne päev võib ju olla kommerts-laiatarbetarkvara, aga kindlasti mitte spetsialiseeritud tarkvara. Väga raske on leida inimeste kes on ühtmoodi nii kitsa eriala spetsialist kui samas ka pädev programmeerija, et ta oma sügeluse rahuldamiseks (programmers scratch their itch) korraliku spetsiaaltarkvara valmis viskab. Veel vähem võib loota, et lihtsalt lambist tuleb kokku punt entusiastlikke koodiväänajaid, kes mingi peene erialase töövahendi a) valmis teevad ning b) seda hiljem uuendavad ja täiendavad. Ja ma kardan ka, et taolise tarkvara puhul on user base piisavalt väike, et nad päris ilma osturahata seda ära anda ning ainult suppordist elada ka ei saaks. Aga ma võin ka eksida. On sul mõningaid häid näiteid vaba ja hea spetsiaaltarkvara kohta? St erandeid on muidugi (stiilis TeX ja sõbrad) aga need on siiski pigem erandid.
Üldiselt Sinuga nõus. Kitsa eriala puhul (eriti sellise, mille tunnihind üsna kõrge) ennustan ka mina kommertsmudeli püsimajäämist (ehkki ka sinna tekivad järk-järgult vabad alternatiivid). Tipp-helilooja valdab ilmselt oma helitöötlustarkvara täielikult, samas aga vajab abi ka elementaarsete muude arvutiprobleemide korral – ja tema “maas oldud” aeg läheb ilmselt kallimaks kui tarkvara eest makstud hind. Kuid ka siin hakkab tulevikus mõni asi muutuma – näiteks ei pea helilooja sõlmima oma arvuti hoolduslepingut üksnes mingisuguse “authorized dealeriga”, vaid võib seda teha parimaid tingimusi pakkuva firmaga.
Hirmkallis ohvits aga on küll eilne päev ja mõnigi asi veel. Pikkamööda jõuab asi ka mängudeni – pikapeale hakkavad levima nii lihtsalt Linuxile mõeldud kommertsmängud (Doom III), Windowsi vabavara (kinnised) stiilis asjad (Enemy Territory) kui ka päris vabad mängud, mis hakkavad pikkamööda tasemele jõudma (FreeCiv 2.0, Battle for Wesnoth). Milliseid konkreetseid spetsiaaltarkvara valdkondi mõtled? Mõnes on juba midagi olemas, mõnes veel mitte. Nagu juba öeldud, nõustun sellega, et n.ö. nishitoodetesse jääb senine mudel veel pikalt alles. Laiatarbeasjade osas aga tuleb muutusi.
Spetsiaaltarkvara kasutavad näiteks geneetikud, keemikud, meedikud, lingvistid jt, kellest meil mainstriimis tavaliselt juttu pole. Eritarkvarast rääkides räägitakse parimal juhul kujundus- või muusikatarkvarast aga see on ka kõik. Ometi on terve plejaad erialasid, millel on väga spetsiifilised nõudmised ja millega ükski kodukasutaja ealeski niisama naljaviluks tegelema ei hakka. Muusikat miksid veel kokku ja pilte kah mudid, aga niisama lambist statistilist analüüsi juba tegema juba ei hakka. Ma ei julgeks taolist tarkvara ka kuidagi nišitooteks nimetada, kui siis ainult turuosa seisukohalt.
Ja alatiseks jääb ikkagi eritellimusel tarkvara – registrid jmt, mis lihtsalt tulebki teha vastavalt kliendi keha- või peakujule.
Tarkvara ON laiem mõiste kui OS, Offits ja mängud 🙂
Jällegi suure osaga nõus, aga mitte kõigega. Registrite etc osas mäletan veel enda progemisperioodist igasugu vaidlusi teemal “kelle oma on programm” ja mis sai siis, kui patsiga poiss ootamatult ära kadus ja keegi teine pidi asja üle võtma nii, et kasutada olid üksnes binaarid. Vaba litsentsi mõistlik kasutamine aitab selliseid jamasid ära hoida.
Statistikaprogesid on minu arust ka vabasid olemas, aga jah – kindlasti on (nagu ka eelmises kommentaaris ütlesin) kohti, kus võib kommertsmudel end õigustada. Kuid ikkagi leian, et ka sinna hakkavad vabad alternatiivid tekkima – nendes valdkondades on siis oma ala ekspertidel endal võimalik n.ö. jalgadega hääletada.
Ma ei mõelnud üldse omandiküsimust. Custom made asi on kliendi oma, see on loomulik. Ja kood kah, eriti, kui tegemist vähegi tähtsa asjaga. Ma pigem ikka pidasin silmas seda tasuta saamise värki.
Mu arust õigustab mõõdukas kommertsmudel end igati. Kui mul on valida, kas ma saan täiesti tasuta jupi aga kaebamisõiguseta (lemmikargument teatud fanaatilistes ringkondades: kui ei meeldi, tee ise parem) või ostan sama asja, aga saades sellega õiguse ka nuriseda, kui asi ei tööta nii nagu vaja, siis mina valiksin kahtlemata teise. Iseasi on see, et praegu keskmise tarkvara litsents ei anna mulle seda nurisemisvõimalustki. Ega asjaga pole selle nimi dis-claimer…
Selle nurisemisega on muidugi nii, et sageli pead kulutama hulka närve ja aega, et midagi liikuma hakkaks. Eks see sõltub inimese enda oskustest, aga ise eelistan küll sellist toodet, kus vajaduse korral on ka endal võimalik midagi parandada (muidugi, kui asjatundjad adekvaatselt reageerivad, jätan selle heameelega neile ja olen nõus töö eest ka maksma – aga see on ju just see mudel, millel enamik Linuxi äriprojekte baseerub).
Selle disclaimeri asjas on muidugi Sul õigus. Otsi veebist tore artikkel nimega “RTF EULA” (sorry, hetkel pole linki käepärast), saad üksjagu imestada.