Naljakas nõustamine

Kakk käis täna [L] ELIL juhatuse koosolekul ja korjas sealt üles ühe naljaka voldiku. [L] Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse väljaanne (miskipärast kirjutavad nad “keskuse” lahku, nagu “poolsuitsu vorst”), räägib puuetega inimeste nõustamisest. Pealkiri aga on veidravõitu – voldikule on kirjutatud “Peer-nõustamisest”. Võiks nagu mõelda, et jutt nendest puuetest, millega kaasnevad seedeprobleemid ning flatulentsiraskused. Aga ei – kogu asi ei seisne üldse peeretamises, vaid AS Tangu asjapulgad on lihtsalt ingliskeelse sõna peer tõlkimatult üle võtnud ja mõtlevad selle all nõustamist, mida viivad läbi omasugused, s.t. antud juhul teised puuetega inimesed. Ilus asi, aga sellise nime all sellega küll kaugele ei jõua – elementaarne keeletaju võiks ametnikel siiski olemas olla.

Peer-nõustamine...??

OK, nõus – ingliskeelset peer‘i on tõesti raske tõlkida. Ise pakuks kaudse selgitava variandina “horisontaalnõustamist”, kuid päris hea puht-eestikeelne sõna võiks olla “semunõustamine”. Aga ka ebatäpne termin oleks parem kui praegune umbjabur “peer-nõustamine”.

Nii et armsad AS Tangu inimesed – palun mõelge teinekord natuke, enne kui hurraaga kellegi välismaalase ideed realiseerima tormate. Praegune termin kõlab umbes sama hästi kui piljardiklubi “Kepp & Kerad”.

5 kommentaari postitusele “Naljakas nõustamine”

  1. kalamees ütleb:

    no mis nüüd toimub? suur pilt pressitud pisikese raami sisse, selle asemel, et pilti ennast eelnevalt vähendada. antud juhul siis 1035×1035 pikslit 346KB pilt pressitud küll 450×450 raami. võiks öelda, et lausa häbematus.
    Ok, siinkohal on tegemist vist näpukaga. Aga aeglasema ühenduse puhul on kõike muud kui mõnus avada näiteks http://www.eyl.ee

  2. Kakk ütleb:

    Tänud märkuse eest – endal näitas ilusti ja seetõttu jäi tegelik suurus mingil moel silme vahele. Nüüd peaks olema sama suur kui ülejäänud pildimaterjal.

  3. aabram ütleb:

    Ai, pilt on hea: “Andrus, jälle sa peeretasid! Oh sind naljavenda küll!”

  4. janek ütleb:

    Tjah! Nõnnaks on asjalood eestlastel.
    Vaevalt on Eestimaal kadunud ning unustusse vajunud śopad ja shopid,kui juba euroteadvusega juurutatakse eesti keelde anglo-ameerika sõnaühendeid,mis teadupäralt abi vajajale ei ütle ei sooja ega jahedat-pea asi et abi tuleks mägedelt.
    Igavikku läinud Uku Masing vististi keerab hauas külge tolle nurjatuse peale.

  5. Chris ütleb:

    Mõeldes viimasele kommentaarile…
    siis Masinguid on Eesti kultuuriloos olnud üsna mitu.
    Kuid Uku Masingmõtles küll pigem Suure Vaimu ja tema radade, kui Eesti keele ja selle arengu peale.
    Iseasi olnuks sanskrit, aramea, heebrea või mõni muu talle huvipakkuvam keel. Ugri-mugri omadest ehk Lääne.Karjala oma.