Ubuntu Breezy

Tõmbasin viimaks siis läpakale uue Ubuntu peale. Varem korra proovisin, siis ei saanud eesti klaverit tööle. Ka praegu ei läinud see kohe paika, kuid lahendus leidus Ubuntu foorumist – tuli /etc/X11/xorg.conf failis märkida klaviatuuri väärtuseks “ee” ja öelda järgmisel käivitusel, et kasutada tuleb X-i settinguid. Algaja aga võib selle asjaga hätta jääda – sellest on tuline kahju, sest ilusti komplekteeritud Ubuntu Breezy näeb väga ilus välja (Gnome 2.12 tundub olevat teinud jälle sammukese Maci suunas) ja on kerge kasutada.

Tubli töö igatahes – Mark Shuttleworth on vist üks haruldane inimene, kelles elavad kõrvuti koos visionäär, häkker, miljonärist ärimees ja lihtsalt pullivend. Ubuntu tegijatel on seega vedanud.

4 kommentaari postitusele “Ubuntu Breezy”

  1. aabram ütleb:

    Tjah, seesama kuskil mingis iks-failis mingi krüptilise muudatuse tegemine ongi see, mis minus viimastel aastatel äratõukereaktsiooni on hakanud tekitama. Selles mõttes, et ma võin rahulikult serverit konfida ja mööda nõmedat konfi mingit lollakat salavõtit taga ajada aga vabast ajast oma töölauaga väga mässata enam ei viitsi. Võib-olla on see vanusest a võib-olla on mul kogu sellest hardcore itivärgist kõrini saanud. Väga popp oli küll kunagi RedHat 2 või 3 või mis iganes see tol ajal oligi manuaalselt putitada aga for god’s sake, vahepeal on nagu kümme aastat aeg edasi läinud. Mida aeg edasi seda vähem tahan ma käsi niiöelda “õliseks teha”.

    Ja muide, kui kasutusel on Xorg, siis miks on konf endiselt X11 nimelise katalooma all? 😛

  2. Kakk ütleb:

    Tjah, tänane päev tõi veel näppimist kaasa. Tundub, et Breezy on tunduvalt toorem kui oli Hoary – viimane oli tõsiselt muljetavaldav väljalase. Hoary install on praegu täiesti putitusvaba, ainult lollide USA seaduste tõttu on mõned asjad puudu ja need tuleb ise tirida. Tirimine aga taandub käskudele apt-get install jubinanimi.

    Breezyl on aga tõsiselt arenguruumi, ehkki uut head softi on juures küll – aga praegu algajatele küll ei soovita (Hoaryt küll). X11 nime osas pakun ilmselt X-i pikka staazhi selle nime all ja ühildumisvajadust kolmanda osapoole softiga.

  3. aabram ütleb:

    Ahjah, sai ka siis Breezy-freezy ära proovitud.

    * Monitori refreshi määramiseks/pealesundimiseks puudub kasutajaliides. Monitori tundis süsteem nimeliselt ära küll, aga kuna hsync ja vsync olid mingid genericud, siis vaikimisi jättis 60Hz peale. Wtf, siis näidakugi, et on generic molu. A kui juba õiget mudelit näitab, pangu ka sync paika. Käsitsi pidi xorg.confi edima, et silmad vett jooksma ei hakkaks. Halloo, meil on aasta 2005!

    * Eesti klaver tõesti ei läinud tööle ja sinu nipp mul ka meeles pold. Foorumites tuhnima ei hakanud, ei tulnud selle pealegi, et taoline asi ikka veel fiximata on. Eeldasin, et kuna mul on värselt tiritud ISO ja viimased updated peal (dist-uprade), et siis võiks nagu töötada. Aga sittagi.

    * SFTP külgemountimine lihtsalt freezib Nautiluse (või misiganes Gnomel tänapäeval töölauaga majandab). Parooli küsimiseni ta igatahes ei jõudnudki ja mountimata asi jäigi.

    * Ametliku kubuntu-desktop installimine vastavalt juhistele kukkus haledalt läbi, sest lihtsalt jäid mingid sõltuvused lahendamata (kdenetworking-filesharing ja sõbrad).

    Niipalju siis selleks korraks. Eks järgmisel sügisel vaatame jälle. Ahjaa, FC4 proovisin kah, aga ei suutnud peale default installi isegi update sikutada (ilmselt vana tuntud PGP key error). Selle jätsin kohe sinnapaika. Mul oli plaan ka Suse viimane pakkumine üle kaeda aga ausalt öeldes nagu ei viitsi. Mille pärgli pärast ei suuda nad out-of-the-box töötavat lahendust tekitada?

  4. Kakk ütleb:

    Eks ta ole jah, mul ka siiamaani eelmine versioon Hoary läpparis ja sellega väga rahul (ainult OO.o uuendasin käsitsi 2.0 peale). Kuna pisike linnuke põõsas laulis, et aasta algul peaks Kakk tööl uue läppari saama, siis pole enam ka mõtet vahetada.

    Kolleeg Rein ITK-st oli Breezyga väga rahul, minul oli pisemaid probleeme ja Aab jäi hätta – ju on asi suht sõltuv riistvarast. Siinmainitud probleemidest on SFTP Hoary puhul ära proovitud, töötab korralikult. Kubuntut polegi proovinud, siiani olen rohkem Gnome’i kalduvustega (ehkki KDE on kahtlemata hea keskkond). ISOde puhul vist paraku on enamikul distrodel see probleem, et ei viitsita neid uuendada ja tuleb installida ikka vana ISO pealt ja siis uuendused peale lohistada.

    FC4 töötab mul algusest peale lauamasinas ilusti, kuigi jah, kohati on olnud default up2date’iga miskeid kalu (aga apt ja yum toimivad kenasti).