Pira ja töökohad

Kas keegi oskaks lollile linnule selgitada, mismoodi [L] see isand Uduste kirjeldatud mehhanism “tarkvarapiraatluse” vähendamise teel suure hulga uusi töökohti loob…?

Teine küsimus: kas on reaalne, et hr. Uduste ise usub seda, mida räägib?

10 kommentaari postitusele “Pira ja töökohad”

  1. Hans ütleb:

    Ma näen küll selget seost tarkvarapiraatluse vähendamise ja uute töökohtade vahel. Tarkvarapiraatluse vähendamiseks on põhimõtteliselt kaks teed: (1) vaba tarkvara kasutamine või (2) kommertstarkvara litsentside ostmine.

    Esimese tee puhul saad sa ilmselt isegi aru, kuidas vaba tarkvara kasutamine aitab firmadel IT kulusid kokku hoida ja vabanenud vahendeid mujale suunates uusi töökohti luua. Samuti tekkivad uued töökohad vabale tarkvarale kasutajatoe pakkumise alal.

    Kommertstarkvara puhul on asi kinni inimeste mõtteviisi muutmises. Meil on kahjuks siiamaani väga levinud mõtteviis, et “inimene kes ostab õhku on loll”. Sa ise kritiseerisid mingis oma blogipostis või esitluses neid, kes Eviani joovad (nagu mina), kuna kraanist saab vett ju tasuta.

    Kui ma veel Windowsi kasutasin, siis mul oli arvuti kõiksugu piraattarkavara süüdimatus koguses täis (sorry Microsoft, Adobe ja teised…). Kui ma Maci peale kolisin, siis käis ka mõtteviisi muutus. Läpakas oli ülikooli oma ja sinna ei tohtinud piraattarkvara peale panna. Tööks vajalikud Adobe asjad ja Office olid ilusti legaalselt olemas. Mingil hetkel tekkis paratamatult vajadus erinevate jaosvara programmide vastu, millele head tasuta alternatiivi polnud. Esimene selline oli vist Nisus Writer Express, mille litsents maksis üliõpilasele 35 $. Pole ju kallis tekstitöötlustarkvara eest, mis on kasutajasõbralikkuselt Wordist ja OpenOffice’ist mäekõrguselt üle? Nii on mul aja jooksul ostetud palju odavaid programmikesi ning ka kolm professionaalset fototöötlus- ja muusikatarkvara, millele tasuta alternatiive lihtsalt pole.

    Reaalsus on muidugi see, et kõik need programmid on väljaspool Eestit tehtud ja kohapealseid töökohti need ostud luua ei aita. Küll aga tähendab mõtteviisi muutus seda, et inimene on nõus maksma ka veebipõhiste teenuste eest. Näiteks Flickr kasutamiseks suuremas mahus on väga abiks tasuline konto, see on HTK’st vist kolmel inimesel olemas. Miski ei välista, et Eestis ei võiks tekkida sotsiaalse tarkvara teenuseid, kus mingid lisaväärtused (näiteks täiendav kettapind või andmesidemaht) on tasulised. Ning sellise teenuse eest maksmine aitab otseselt Eestisse IT-alaseid töökohti juurde luua.

    Kokkuvõtteks: Kakk on loll, mitte mina 🙂

  2. Kakk ütleb:

    Loll vä? Mina vä? Nojah, probleemi lahendamine algab probleemi tunnistamisest. 😀

    Kahe tee osas olen nõus, ise muidugi eelistan esimest. Üks, mis ka alalõpmata vihastab, on Uduste & Co arusaam “kui ei maksa, oled piraat” ehk järelikult 1. tee sisuline välistamine.

    Eviani näidet mäletad veidi valesti. See oli just toodud vabade litsentside näitena – et SAAB müüa ka asja, mis on vabalt saadaval. E.g. Lessigi raamatud, mida saab netist PDFina tirida või termiiditoidu kujul Amazonist tellida.

    Mõtteviisi koha pealt olen kah nõus, ise ka ei pira ega lase seda ka poistel teha. IMHO mäda süsteemi tuleb kõvasti muuta, aga seda ei peaks tegema reegleid rikkudes. Iseasi muidugi, et ma ei vajagi eriti midagi nendest piratavatest asjadest. Kommertssofti kah mitte.

    Vat selles aga kogu sissekande point ongi, et rangelt võttes ei võida Eesti sellest eriti midagi, kui siinsed kasutajad kõik sellisteks seaduskuulekateks kipspeadeks hakkavad, kes sõnakuulelikult täie raha eest üksnes Microsofti tarbivad (täpsustus: kipspäisus ei väljendu seaduskuulekuses, vaid alternatiivide eiramises).

    Sinu poolt mainitud sotsiaaltarkvara ärimudeliga olen täiesti päri, kuid minu arust ei seostu see absoluutselt sellega, mida mõtleb hr. Uduste tsiteeritud artiklis. Julgeks väita, et sotsiaalne tarkvara kui selline on tervikuna Microsofti ärimudelile väga kahjulik nähtus, kuna põhineb võrgupõhisuse (Guugel, guugel), mitte kohaliku installi paradigmal.

    Seega ma Su väidetele üldse vastu ei vaidle, aga et need eriti algsele kirjutisele ei vastandu, siis Kakk ikkagi (esialgu) loll ei ole. 🙂

  3. Craig ütleb:

    * Tugevamat IT sektorit tähendaks see siis, kui enamus tarkvarast, mida piratakse oleks pärit kohalikust rahakatlast.
    * Paremaid töövõimalusi tähendaks see siis, kui tööd saaksid meie olematult vähesed progejad.
    * Turvalisem ärikeskkond oleks siis, kui kasutaja oleks turvateadlikum.

    Rahvusvaheline uuring tuleks kohalikus sõnavõtus kohalikele oludele kohandada. Meie riik ja meie majandus võidaks siis, kui progemisest saadav raha või kaudsemalt – sellest saadud maksud, Eestisse jääksid.

    Praegusel juhul, kui riik ise annab südamerahuga Microsoftile ära hunniku raha – riigiasutuste töökohaarvutites kasutatakse ligi 98% Windowsi eri versioone (rääkimata 85% Office versioonidest), on üsna häbematu sellise jutuga lagedale tulla.

    Mõelda vaid, kui palju koahalikke patsiga poisse saaks tööd MSO pealt OOO ümberõppijate koolitamise näol. Või tarkvara ümberseadistamise. Või andmete ümbervormindamise näol. Olen nõus, et kõiki dokumente pole mõtet ümber kantida, aga vaadates neid dokumente, mida protokollidena hulgi produtseeritakse, ei näe ma mingit vajadust MSO kasutamiseks. Saaks isegi kõige elementaarseme tekstiredaktoriga hakkama, mis salvestab txt-formaati.

    Riik olgu esimesena oma rahvale eeskujuks. Tjah. Kes on riik, küsiks seepeale.

    Kui räägitakse rahvusvahelisest uuringust, siis võiks võrdluseks juures olla ka uuringus kasutatud riikide elatustasemed ja tarkvara/ (keskmise)palga suhted.

    Ja veel. Legaalne alati ei tähenda, et ärivara. Ei pea plekkima elementaarsete asjade eest, mida jagatakse niisama. Aga harjumuse jõud on suur. Paljudel on asi ka silmaklappides või on rahasära silmanägemise üldse ära võtnud.

    Kalkulatsioonid on tehtud suurriikide varal ja need on seejärel üldistatud väikestele riikidele. Ma millegipärast ei usu, et igat riiki on eraldi uuritud, arvestades kohalikku seadusandlust ja turgu.

    Praegu jääb mulje, et esitatakse ainult teatud (loe: endale kasulikke) fakte, jättes (meelega) mainimata objektiivseks hinnanguks vajalikud muud andmed. Sulaselge manipulatsioon.

    Nõus olen, et autoriõigusi puudutavad seadused tuleb viia kooskõlla tänapäevaga. Sisse tuleks viia Creative Commonsi põhimõtted. Ei saa läheneda asjale ainult iganenud vaatenurgast. Nõus olen ka avaliku harimise ning teadvustamisega, aga mitte ainult tarkvarapiraatluse vaid ka mainitud – Creative Commonsi teemal. Inimesi tuleb teavitada vabavarast ja riiklikult pakkuda tuge vabavaraliste programmide kasutuselevõtuks ja hilisemaks tugiteenuseks.

  4. Craig ütleb:

    Sry, et läbusta(si)n, aga haarasin enne sule, kui kommentaarideni jõudsin.
    + toodud andmed olid 2005. a seisuga. Tsekkasin järgi. Uued andmed (2006) räägivad järgmist: Win erinevad op süsteemid – 97% ja MSOffice ver – 88%.

  5. sander85 ütleb:

    härra uduste ajab suuresti mulli.. ma ei tea, mis selle eesmärk muidugi on.. üritada riik pehmeks rääkida, et piramise karistusi riiklikult karmistada? ei taha eriti uskuda.. tulude, töökohtade ja kõige muu suurenemise osas ka jään nõutuks, sest tegelikult alternatiivne tarkvara ei vaja just väga palju lisatööjõudu, sest erinevalt windowsist kui see on korra juba üles seatud, siis edaspidises töös mingisuguseid vigu esineb tunduvalt vähem..

    samuti ei taha ma uskuda seda, et keegi hakkab maksma lisagigade eest.. guugel pakub juba pea igas asjas piisavalt head kvaliteeti ja üsna vähese raha eest.. asi, mis taolisi sotsiaalseid võrke ja asju siiski üleval hoiab on internetti koliv reklaam..

    ühesõnaga udujutt on see artikkel.. ja olgem ausad, vaba tarkvara on mu hingetagust küll puhtamaks teinud, aga kui vaja mõnel tuttaval mõni korralik ja tasuline asi vindoosa peal töösse lastud, siis sorri, aga paratamatult lähen otsima paremat kvaliteeti (vabavaralisus vs piraatlus jääb siinkohal tagaplaanile)

  6. Kakk ütleb:

    Tänud Craigile ja Sandrile asjalike mõtete eest. 🙂 Muide, õnneks riik (RISO jmt) teeb selles asjas vist üksikuid arglikke samme õiges suunas. Üritan EITSi poole pealt ka jõudumööda tagant lükata.

  7. Johnny Yen ütleb:

    Ma ise eriti ei võta palju tõsisemalt kui peldikuseina artikleid, milles räägitakse ilma mitte yhtegi põhjendust või seletust toomata. Siukstel inimestel tuleks minu arust suht sõnaõigus käest ära võtta(mitte tõsiselt) aga midagi oleks vaja teha, et see jama enam massimeediasse ei jõuaks. Kui tahad midagi öelda siis ytle miks see tõsi on. Peaks matemaatika teadustöödest ka tõestamise nõudmise ära võtma….iga yks plärab mis pähe tuleb ja keegi ei tea mis õige on. Õhesõnaga jah….kasulik või mitte aga niimoodi sellest rääkimise eest peaks kyll sõnaõigust kõvasti piirama. Oeh….tahaks veel näiteid tuua pseudostatistikast ja pseudofaktidest RIAA ja MPAA näol jne aga ei viitsi ja ei jõua. Ja just vaatasin kuidas Bad Astronomy kirus hulle kes yritavad inimestes parakat tekitada tehes ilusa video kuidas TU24 meid ära hävitab, millel puudub igasugune teaduslik alus. Ok ma lähen nyyd rahunen….vabandan kui väga arusaamatu tekst tuli.

  8. Craig ütleb:

    Sama ämber koliseb ka Astoki jala otsas (http://www.postimees.ee/240108/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tehnika/308031.php). Varemalt on ta IT alal ikka asjalikemate juttudega meelde jäänud. Kusjuures kommentaariumis üritab ta ennast ka veel
    Kas võim on see, mis inimesi rikub või mis? Ta oleks võinud vähemalt eilse loo kommentaaregi vaadata, enne kui sellise jutuga lagedale tulla. Või nad kogemata unustasid omavahel kokku leppida?
    Ok, üks seletus võib olla veel – lähimal ajal on vbl mõnda riigihanget oodata, millele on vaja pinnast ette valmistada.
    Ja hankeid tulemas on. Sest Euroopa rahakraanid on lahti keeratud ja kui netti raputada, siis kukub sealt ka riigimeeste rahajaotamise plaan välja. Näiteks siit: http://www.mkm.ee/failid/IYA_rakendusplaan_8.rtf (Infoühiskonna arengukava 2013 rakendusplaani 2007-2008)

    BSA, kelle Eesti koduleheküljel on viimane uudis 24. maist 2006! Üldse see leht on kuidagi unarusse jäetud. Sealt leiab ainult 2005. aasta uuringu andmeid. Värsket uuringut ei leia ka IDC lehelt. Ma juba mõtlesin, et see on ainult asutusesiseseks kasutamiseks, kui avastasin, et kohalik BSA pesa kannab hoopis nimetust – Eesti Äritarkvara Liit (väga kena maskeering) http://www.tarkvaraliit.ee/

    Tsekkasin siis värki ja nt Euroopa Liidus ei saa mina mitte kuidagi piraatlustasemeks 36%.
    http://www.bsa.org/globalstudy/upload/2007-Global-Piracy-Study-EN.pdf

    Ise võite kontrollida:
    (Euroopa Liidu riigid 2006) Austria – 26, Belgia – 27, Eesti – 52, Hispaania – 46, Holland – 29, Iirimaa – 36, Itaalia – 51, Kreeka – 61, Küpros – 52, Leedu – 57, Luksemburg – ?, Läti – 56, Malta – 45, Poola – 57, Portugal – 43, Prantsusmaa – 45, Rootsi – 26, Saksamaa – 28, Slovakkia – 45, Sloveenia – 48, Soome – 27, Suurbritannia – 27, Taani – 25, Tšehhi – 39, Ungari – 42. Isegi kui Luksemburgi tulemus 0% on, ei saa 36% olla!
    Ja seda nimetatakse uuringuks? Väga lihtne on selliste numbritega manipuleerida, teate. (Huvitav, palju nad selle eest maksid? 🙂

    Ok, see selleks. Aga 2005. a oli meil see näitaja 54% ja aastal 2007, pärast suurt majandusedu, 52%!? No midagi on siin mäda.
    Kas meil müüakse massiliselt eraisikutele piraWini jm softiga arvuteid või üldse ilma opsüsteemita, kuhu piraWin peale tõmmatakse?
    Sest Linuxiga masinaid ma viimasel ajal suurt müügil pole näinud (küll MS-DOS-iga(!) HP läpakat mingi aeg tagasi). Riigiasutused ju ometi ei pira?!

    Kas keegi seletaks lahti mulle selle metoodika, mis on lk 13?

    Kui vaadata tarkvara saamise allikaid (http://www.tarkvaraliit.ee/uuring_tarkvarapiraatlus_2007.pdf), siis sellest küll suurt sotti ei saa, kust siis ikkagi tarkvara saadakse. Ükski tabel ega joonis ei anna 100% kokku. Jutust võib aga lugeda, et poodidest on tarkvara ostetud rohkem, kui eelmisel aastal. Seega… Loogika ütleb, et piraatlus peaks olema vähenenud. Samas suures osas koduarvutites mängitakse mänge. Neid siis piratakse nii massiliselt või?

    Aga tundub suht mõttetu uuring. Piraatluse kohta tehakse küsitlus – “Kas teil on pira arvutis?” Kui mulle tullakse töö juurde litsentse uurima, kas ma siis ütlen ka neile, et minu arust on mul küll kõik legaalne ja poisid läevad minema?

  9. Kakk ütleb:

    Metodoloogiast: ise nad küll väidavad, et “In its calculations of the total software put into use during the year, free open-source software, freeware, and shareware were considered legitimate software and were not considered pirated.” Kuid ma siiski kahtlustan, et nende lihtne valem “kogu tarkvara miinus legaalne tarkvara” on ebarealistlik – mõlema komponendi täpne väljaselgitamine on IMHO üsna võimatu. Mängu tuleb nii uuringu läbiviijate ja osalejate teadlikkus (kasvõi küsimuses, et kahe nädala vanune jaosvarajupp on legaalne asi, poole aasta vanune aga sisuliselt “pira”) kui ka SNAFU printsiip (aspektis, et ülemustele räägitakse seda, mida nad kuulda tahavad).

  10. Craig ütleb:

    Minu isiklik arvamus on, et mingi kohalik arvutikogukond (on meil sellist ühtmeelset ja oma peaga mõtlevat?) võiks esitada oma ametliku seisukoha taolistele arvutialastele uuringutele ja ametnike väljaütlemistele. Kogukonda ei tohiks ometigi kohutada mingite tegelaste positsioonid süsteemis (eriti veel, kui nende seisukohad põhinevad selgelt läbinähtavale valele).
    Rohkem peaks utsitama ka tavakasutajaid oma peaga mõtlema, mitte lugema ja tõe pähe võtma kõike, mida lehes kirjutatakse.