Sumouudised

Kaugel Jaapanimaal teeb vägitükke Kaku nimekaim Kaido Höövelson, keda tolle maa keele järgi Baruto’ks hüütakse. Täna pannud ta käpuli ühe õige kõva kohaliku selli nimega Tochinohana ja kipub sealsete maadlejate hulgas üha ülespoole. Keda huvitab, võib asjade käiku jälgida veebist aadressilt [L] http://sumo.goo.ne.jp/eng/.

Paraku kipuvad meie audiomeediategelased järjekindlalt toda nime valesti hääldama. No ei ole “BarUUUUto”… Jaapani keeles pole l-häälikut – see asendub kirjapildis r-iga, mis omakorda hääldub mingisuguse l ja r seguna. Eraldi kaashäälikuid jaapani keeles peale n-i pole, ülejäänud kirjutatakse alati silbina koos täishäälikuga. Eesti poisi võistlejanimi tähendab baltlast, seega tuleb see balt-sõna jaapani keeli kirjutada järgmiste silpidega – ba+ru+to. Hääldus on aga kas “barto” või isegi “balto” (seda seguhäälikut on eestlasel tõesti paha välja hääldada).

Nii et – kui hääldame kirjapildi järgi Johnsoni jonnsonniks või Poirot’ poirotiks, ei peeta meid päris harituks. Sel juhul aga võiks ju ka jaapani nimesid õieti hääldada.

7 mõtet “Sumouudised” kohta

  1. vat siin on vahe selle kultuuri ja keelkonna tundmises laiemale auditooriumile. inglise, saksa ja prantsuse (viimast küll vähem) teatakse ja tuntakse ajalooliselt siin kandis enam kui aasia omasid. sellest tingituna on ka see hääldamine nii nagu on.

    ja mõtle nüüd ka lihtinimesele. kui keegi tark audio-ajakirjanik seletab seda nime nii nagu peab ja siis kuskil kirjutavas meedias on sootuks teine kirjapilt kui lihtinimene on seda kuulma harjunud. siis teps mitte ei vii ta neid omavahel kokku ja võib arvata et tegu sootuks kahe erineva tegelasega kes ilma teevad sama ala peal.

    ja lisaks kõigele on eestikeele reeglistikus kirjas et võõrsõnad millel puudub eesti kõnekeeles sisseharjunud hääldusviis võib hääldada nii nagu kirjapildist välja lugeda saab.

    aga samas teisi harida sel teemal on alati kasulik. ka mina polnud varem seda õiget hääldsut kuulnud, nüüd siis tean.

  2. Olen argumentidega üldiselt päri. Kui tegu oleks mõne siinmail tundmatu jaapani luuletajaga Edo perioodist, siis ei joriseks vist üldse. Aga kuna meite poissi siinmailgi juba üksjagu promotud on, siis võiks ju teada, kuidas teda sealmaal kutsutakse. 🙂

  3. Ei tea, ma Jora eriti avalikkuse ees promonud pole. Aga ses küsimuses võiks ju sattuda küll. 🙂

  4. See L tähe puudumine on ka ühe jaapanlastega tihtipeale tehtava nalja päraks. Nimelt ei suuda nad L tähte tihtipeale isegi inglise keeles suheldes välja öelda ning kasutavad selle asemel R tähte. Seepärast ongi hea küsida kui tihti neil valimised on.

  5. eile palusin ühel jaapanlannal baruto nime hääldada just täpselt nii, nagu tema arust õige on, ja ta küll ei venitanud uuud, aga see oli seal igatahes olemas. niiet barto või balto see kindlasti ei ole, pigem täpselt kirjapildi järgi baruto (aga mitte baruuto).

Kommenteerimine on suletud