Eespool kirjeldatud Paha Asi osutus ikka hoopis pahaks. Hinnaline Nokia 9300i oli nädal aega remondis ja tuli siis samal kujul tagasi. Sellid teatasid, et sees on katki nii ühenduskaabel kui ka üks tähtis mikroskeem ning seda Eestis ei remonditavat. Fekaalne värk ühesõnaga.
Nädalakese käis Kakk ringi oma vana tõbise 9210-ga, millega sai küll helistada, ent ei töötanud pooled klahvid, kell, kalender jne. Täna tuli raha kokku kraapida (sellega pole pealegi hetkel just parim seis) ja poodi minna – töö sõltub liiga palju telefonist, et ilma hakkama saada.
Eileõhtune tuhnimine netis andis suuna vaadata Sony Ericssoni K750i suunas. Andis lootust, et viimaks ometi õnnestub Linuxiga andmeid sünkroniseerida (Nokiatega seda käima ei saanudki) ning kõik vajalik (kell, kalender, Bluetooth) peale WiFi olemas, hind ka mõistlik. Eriti meeldiv aga oli asjaolu, et EMT Topeltplussi soodustus läks veel hinnast maha. Tehtud!
Käes hoida oli seda “tellistega” harjunud inimesele muidugi kohmakas. Aga mida rohkem näppisin, seda enam hakkas meeldima. Mõningaid Nokia asju polnud – eeskätt WiFi ja kontoripaketi puudumine hakkas silma. Samas aga liigub Kakk vähegi töisemas sfääris pea 100% läpakaga, nii et pole väga lugu. Sünkimine oli aga tähtis.
Esmalt proov USB-kaabliga. Naksti tekkis töölauale mälupulga sarnane ikoon ja asi avanes kenasti. Nüüd on Kakul seega telefon, mis töötab ka mälupulgana – järelikult on võimalik järgmise hädalise masinasse Linuxit installida juba mobiiltelefonist… Failivahetus seega OK.
Väikese kobisemise järel sai ka Bluetoothi all arvuti ja telefon paari pandud (Ubuntu Feistyl tuleb faili /etc/bluetooth/hcid.conf kirjutada security user asemele security auto, seejärel arvuti Bluetooth sisse lülitada ning viimaks telefonist ühenduvaid seadmeid otsida. Toimis).
Vajalik soft oli peaaegu kõik juba eelnevalt olemas, MultiSynci käimalaskmine ja häälestamine oli lihtne. Viimaks vajutus “Sync”-nupule… ja asi töötas. Kalender, ülesanded ja kontaktid lendasid sinihammast pidi kenasti üles-alla. Täpsem juhis on leitav [L] Ubuntu foorumist.
Kõigele lisaks on aparaadil ka muusikamängimise võimalus (klapid käivad külge), FM-raadio ja enam-vähem pildimasin (Tomi näopilt läks kohe telefoni desktoppi). Tuleb rahul olla.
Nii et halvas asjas on ka midagi head.
Vaatasin minagi netti, kui Su esimest kirjutist lugesin, sest aimasin juba tänast kirjatööd ette;)
Loodan, et üleminek Nokia nutitelefonilt SonyEricsson dumbphonele ei kujune liiga valusaks.
Samas olen Suga nõus, et hind on erikupojal väga soodne ning see on ka tema peamine eelis.
Isiklikult eelistan Unixi sugulast Symbiani oma telefonis ja minu 6600 saab läbi nii MS, Lotuse kui töö juures sai proovitud ka Suse all KDE miski rakendusega.
Tjah, ei saa enam eriti üldse aru, miks Nokia on “smart” ja Ericsson “dumb”…. 😛 Esialgu igatahes tundub eerikupoeg (vähemalt oma hinna kohta) isegi nokiast asjalikum. Küsimus on ikkagi ka selles, mida keegi vajab. Mida Sa 6600-ga KDE all proovisid?
Proovisin oma kalendrit sünkida miski asjaga, mis meenutas mulle MS Outlooki ja Lotus Notesit, proge nime ei mäleta aga nägi rohkem Outlook expressi moodi välja. Täitsa jooksis.
No tegelikult smart ei tulene mitte sisseehitatud funktsionaalsusest vaid sellest, et raud ja platvorm on sellised, et toetavad suvaliste arendajate rakendusi. Minu telefonis istuvad näiteks putty, realplayer, opera ja voIP proge üle Bluetoothi
Viimase uuendusena lohistasin näiteks endale s60.com soovitusel vabavaralise office proovix;)
Kui see KDE all oli, siis ehk Kontact? Ehk KDE vaste Evolutionile.
Aga tolle smardi kohta siis…
Esmalt see, et platvorm on closed-source ja kui pole just rikas suurfirma, siis pole sest eri arendajate toest eriti kasu. Ja teisalt muidugi asjaolu, et Symbianile on hakanud pahavara levima (tasub ettevaatlik olla).
Aga nagu öeldud, igale oma. 🙂