Tagasi Rohelisel Saarel

Jep, Kakk on jälle Iirimaal. Küll ainult paariks päevaks ja ainult Dublinis, aga ikkagi.

Kohale sain üldiselt ilusti. Tallinnas hilisõhtusele lennukile istudes selgus huvitav tõsiasi – kui eelmisel korral samasse kohta lennates oli domineerivaks English, siis nüüd oli tegu igapidi “otse ja omadega” – otselend Tallinn-Dublin, Estonian Air, lennuk eestikeelset mõminat täis. Vahva ju.

Üllatus jätkus ka Dublinis – istusin AirCoachi ja palusin bussijuhionul end õiges kohas maha visata. Maha minnes ütles vana mulle midagi, mida alguses gaeli keeleks pidasin, siis aga jõudis kohale – see oli küll tugeva aktsendiga öeldud, kuid täiesti maakeelne “Head aega!”. 🙂 Vaat mida tähendab maarahva sisseränne sinnakanti!

Hakkasin rõõmsalt astuma… vales suunas. Nii sain ilusa jalutuskäigu öises Dublinis. Kui viimaks asi kohale jõudis, polnud aga St. Stephen’s Greeni, Harcourt Streeti ja Albany House’i leidmine kuigi raske. Kohale jõudsin kella ühe paiku öösel, kuid vastuvõtus istuv muhe iiri papi võttis mind kenasti vastu ja helistas pärast veel tuppa üle, et küsida, kas kõik ikka korras on. Majutati alla keldrikorruse nurka – hommikul aknast välja kiigates vahtis vastu kivimüür ja väga mitme põrkega kohale jõudev päevavalgus. Tuba ise on aga mõnus ja kodune, kõik on olemas – isegi briti kombe kohane teekann. Kohale jõudes kulus täitsa ära.

Siiski – üks asi jäi koju. Nimelt briti elektrivõrgu adapter. Omal ajal sai see endale ostetud, kuid suure kiirustamisega jäi maha. Hommikul aga läksin küsima ja ennäe – tunni ajaga oli vajalik jupp mulle laenatud. Müts maha pererahva ees – ka muidu tunduvad hästi mõnusad inimesed (tundub, et tegu on pereäriga).

Hommikusöök oli – üllatus-üllatus – kõigest kontinentaalne. Esmakordselt Briti saartel jäi hommikune munaroog saamata. See-eest oli kõik pakutav tasemel – head leivad-saiad, toast tehti kohapeal, kohv toodi presskannuga lauda ja maitses tõesti kohvi moodi, puuviljasalatis olid päris puuviljad (mitte balsameeritud kujul). Kõige tipp oli aga juustuvalik – eriti hea oli miski kerge valge hallitusega juust Corki lähedalt, nimest ei saanud kahjuks täpselt aru. Peab uurima, ehk saab kusagilt kaasa osta.

Isegi WiFi pidi olemas olema, kuid seda ei jõudnud hommikul proovida. Hommikusöögilauas sain tuttavaks muu projektirahvaga – avaüritusel Barcelonas ma ei käinud, aga nüüd tundub seltskond täitsa mõnus olevat. Kuigi jah – rahvas on äärmiselt erineva taustaga, näis mis sellest ühisest raamatust ja kursusest välja tuleb. 🙂

Projektiarutelu toimub [L] DIT-s, paarsada meetrit hotellist eemal. Täitsa mõnus koht, ka siin pandi vaba ligipääsuga (!) WiFi kohe üles. Nii et kõik vajalik on täiesti olemas.

Õhtul peaks veel oma vana sõbra Vincentiga kah kokku saama. Nii et siiani on päris heasti läinud.