Puudega puue

Tänases Slashdotis on päris hea lugu – nn kurdikultuurist ja nende suhtumisest sisekõrvaimplantaatidesse.

Kui Kakk umbes 20 aastat tagasi puuetega inimeste reaga tegelema hakkas (ja eriti natuke hiljem doktoritööd kirjutades), sai kohatud samasuguseid inimesi ka liikumispuudega inimeste seas.  Leidus (ja leidub tänini) tegelasi, kelle jaoks ratastoolikasutaja soov omal jalal käima hakata on samasugune “oma kultuuri reetmine” kui seal loos kirjeldatud kurtide inimeste käitumine.  Mõne jaoks oli ka kogu füüsiline treenimine kurjast – “tahad enda rõhujate moodi olla?”.  Asjaolu, et kogu üldine organismi vastupanu- ja töövõime sellega torust alla lasti, ei näinud neid üldse huvitavat – palju olulisem oli enda poolt ümberdefineeritud mõisteruumile truuks jäämine.  Umbes nagu omaaegses N. Liidus – tegelikult ongi oluline osa tänapäevaseid puueteradikaale veendunud marksistid ning kasutavad samu mõisteid (puuetele laiendatud klassiteooria, ekspluateerimine jne jne).

Või on kõik fanaatikud mingis mõttes ühtemoodi…?