Päev: 12. veebruar 2013

Rebaselaul anno 1990

1990. aastal tuli TTÜ TI-eriala (majandusliku informatsiooni mehhaniseeritud töötlemise automatiseerimine.. ugh) III kursusel korraldada traditsiooniliselt I kursuse vastuvõtt ehk rebasepidu. Tavapärase retsimise asemel sai tehtud natuke inimlikumaid asju (ehkki rebasevande andmiseks ladusime terve rühma kenasti suurde kuhja, suured poisid alla- ja väikesed tüdrukud ülespoole. Vandes olid punktid nagu “Tõotan mitte tarvitada printerites kemmergupaberit” jms). Üks meeldejäänud asi oli aga rebaselaul, mille esitas rebaste segakoor Raekoja platsis ning hiljem uuesti ka peol. Laulu viisiks on “Põdra maja”, teksti autorit võite ise kolm korda arvata.

Sõnaseletused:
* AK – TTÜ arvutuskeskus, praegune IT-maja Raja tänaval.
* TI – see eespoolmainitud koleda nimelohega eriala. Suupärasemalt infotöötlus, praegu on sellest saanud äriinfotehnoloogia.
* Refrään koosneb enamikus tollal levinud programmeerimiskeelte ja rakendustarkvara nimedest.

Laul sai sihuke:

Rebane kord õhinal
AK majja sisse lippas
Pühalikult tõotas ta –
hakkan õppima!

R: BASIC, BASIC, Turbo C
Publisher ja Symphony
Pascal, FORTRAN, AutoCAD –
Elagu TI!

Teisel kursal ikka veel
arvutites uurib-puurib
ikka kindel on veel meel –
õppima veel peab!

R:

Aga jõuab kolmas kurss,
jalad seina peale viskab –
kuradile kõik see jurss,
olen juba boss!

R:

Neljandamal koolis tukub,
viiendalgi on ta kuss,
diplomiga pähe kukub –
olen loll kui suss!

R:

Filmielamus: RED

Pole kaua aega filmidest joranud… Eile nägi üht uuema aja head madinakomöödiat.

RED (Retired, Extremely Dangerous) algab John McClane’iga. Või noh peaaegu, Bruce Willis on jälle üks  tülpinud eks-badass. Polnud väga lootustandev….  Siis aga tulid ekraanile – Morgan Freeman. Karl Urban. John Malkovich. Brian Cox. Helen Mirren (madinafilmis!). Vinge näitlejatekomplekt sellise žanri kohta. Ning tulemus ei ole üldse halb.

RED sarnaneb filmina natuke Arnie “Ausatele valedele” – madinat ja pauku tehakse kõvasti, aga see on kohati piisavalt napakaks aetud ja lollakaid kilde täis pikitud, et mitte ülearu tõsiselt mõjuda. Meenub dialoogirida tollest Arnie loost: “Oled sa tapnud ka kedagi?” – “Jah, aga nad olid kõik pahad!”… Lugu ise on üsna tavapärane kakelung, aga omalaadi kiikse on ka selles (näiteks peategelase armastuslugu pensioniametnikuga, mis üsna üle kivide-kändude alguse saab).

Kummalisel kombel varastavad filmi muidu pea alati koloriitse Bruce Willise käest kolm sürrivõitu kõrvaltegelast – naljaka olemisega kagebiit Ivan (Brian Cox),  letaalne briti leedi Victoria ehk Tema Majesteeti Briti kuningannat veidi jõhkramas versioonis edasi mängiv Helen Mirren (kõige hullem puänt on asjaolu, et CheyTac Interventioni snaiperipüss istub daami kätte nagu valatud) ning muidugi  John Malkovich. “Con Airi” doktorikraadiga superrets Cyrus the Virus on padusegase ekskilleri Marvin Boggsi kõrval veel poisike – mõlemad tegelased on üliohtlikud, aga Marvini kruvid on aja tõmbetuules tunduvalt enam lahti loksunud (tõele au andes – veidi imelikuks läheks vist igaüks, kellele on 11 aasta jooksul iga päev lüsergiinhappe dietüülamiidi söödetud)…  Karl “Eomer” Urban mängib paha meest, kes lõpuks nii pahaks ei osutugi – aga tema jääb teistega võrreldes natuke liiga tõsiseks.

Muide, IMDB teab rääkida, et Bulgaarias oli filmi pealkiri tõlgitud “Hirmsad vihased pensionärid” ehk kohaliku akronüümina BSP, mis sealkandis tähendavat meie Keskerakonna analoogi (ehk vanurite lemmikparteid).  Eestis tuleks vist vana aja järgi EKP panna (Eriti Kurjad Penskarid). 🙂