Sihukese uhke nimega toit sündis jõululaupäeva eelõhtu kokanduslikust improvisatsioonist. Vaja läks
* kaks lavašši
* kaks 400g purki ube (juhtusid olema punased)
* kaks suurt sibulat (juhtusid kah olema punased)
* kaks suurt tomatit (juhtusid kah… erm, punased vist)
* pool rõngast Krakovi vorsti (ülejäänu sõid pärdikud ära)
* 6 Rakvere pihvi (kuna vorsti oli vähe)
* potsik Merevaigu juustu
* õli, veiniäädikat, pipart ja basiilikut
Alguses toimus suur häkkimine. Ühte kaussi vorsti- ja pihvikuubikud (ca 1cm küljega), teise hakitud sibul ja tomat. Viimastele peale soru veiniäädikat ja natuke õli, tiba marineerimist on abiks. Lihapoolisele võib kah veidi äädikat, õli ja/või sojakastet panna.
Lavašid tuleb installeerida kahekorra pandult vastakuti küpsetusplaadile, kokkumurdmisjooned keskel koos (moodustub kaks poolringikujulist plärakat). Kummagi lavaši alumisele poolele läheb laiali määrituna pool potti Merevaiku (võiks ka rohkem panna, seekord ei raatsinud). Siis sinna otsa pestud ja nõrutatud oad (ubade konservivedelik ei ole eriti hää). Siis lihakuubikud ja kõige otsa sibula-tomatisegu. Sorts õli ja maitseained (piprasegu ja basiilik) kõige otsa ja siis lavašid korralikult kinni voltida. Ja siis – tortillad ahju!
Aga tulemus on üsna väga ontlik. Jätkub neljale väga näljasele kodanikule või kuni kaheksale tavainimesele. 🙂