Kaku tomatisodi (paarile inimesele):
* 3 suurt tomatit
* veidi oliiviõli (tomatitele) ja mingit lihtsamat õli (praadimiseks; võib muidugi ka oliiviga praadida)
* ürdisoola, basiilikut, piprasegu
* igale näole paar saia- või sepikuviilu
Tomat tuleb ära häkkida ca 1 cm küljega kuubikuteks, valada peale oliiviõli (suht väike tilk) ja maitseained. Segada läbi ja lasta veidi seista – samal ajal võib tegelda saia- või sepikuviilude kerge praadimisega (vähese õliga ja küllalt lühikest aega – s.t. mitte kuigi pruuniks. Rösteriomanikud võivad saia-sepikut ka selles röstida). Tarbida suht kohe, tõstes tomatisodi sooja saia/sepiku peale.
Päris hea kerge kõhutäis, lihtne teha ka.
Kui sai on ära röstitud, siis võib hõõruda üle küüslauguga. Mina tavaliselt soojendan saiu ahjus, ilma rasvata (tervislikum, praetud õli on … praetud). Basiiliku all sa mõtled lehte värsket basiilikut?
Väga tüüpiline itaalia amps, muide 🙂 (tõsi küll, mitte hommikul, hommikuampsud käivad magusad).
Küüslauk on hea mõte, järgmine kord proovin. Praadimisega on nii, et selle asja juurde tuleb panna pannile õli minimaalselt ja praadida ei tule kaua. Seetõttu vist pole eriti lugu, muidu olen selle praetud õli märkusega nõus.
Basiilik oli seekord siiski purukstehtuna topsikus, aga värske on kindlasti parem.
Kakk on küll suur magusasööja, aga vat hommikul va kontinentaali küll ei taha – lausa paha hakkab. Kunagi oli Strasbourg’is päris häda – anti vaid mingeid magusaid saiakesi. Viimaks leidsin mingi meie võisaia moodi asja, mida võis soolaseks lugeda. Välisreisidel olen igatahes alati üritanud inglise hommikueinet leida – annab päevale kohe korraliku hoo sisse.
Aga Eestimaa suvehommikusse sobib sihuke itaaliapärane tomatisodi päris kenasti. Noorem jõmm tegi algul küsimuse “tahad ka tomatisodi?” peale “Mkmm!” – lõpptulemusena pani poole laarist nahka nagu naksti, pidi pärast juurde tegema. 🙂
Kusjuures, minul võttis ka ikka omajagu aega enne kui ma selle kohvi-ja-saiake hommikusöögiga ära harjusin. Harjutasin ennast nii, et hakatuseks sõin palju puuvilju ja natuke küpsist, kuni ühel hetkel avastasin, et puuviljad ongi kadunud 🙂 Muidugi, Itaalias tehaks nii häid värskeid saiakesi, mida saab ainult hommikul, et nendest ei taha lihtsalt ilma jääda…
Aga see töötab siis, kui sa muud toitu ka sööd sama skeemi järgi. S.t. kas lõuna- või õhtusöök suur (mina eelistan lõunasööki), kus on siis käigud: salat – riis/pasta/kartul – liha – puuvili – magus – pähkel ja teine pisut väiksem (ilma selle riis/pasta/kartul käiguta; liha tavaliselt siis pigem sink/vorst, mingi juust + vajadusel mittemagus sai või leib ja salati asemel näiteks seesama amps). Suvel see erand, et liha on vähem (eriti sooja).
Sel juhul sa hommikul lihtsalt ei vajagi muud kui kiiret energiasööstu, arvestades, et lõunat süüakse kell üks päeval.
Samas kui ma missioonidel olen, kus on teada, et järgmine toit tuleb õhtul kui üldse, siis ma hangin ka nii palju hommikusööki kui võimalik, olgu või praad 🙂 Kõik toidukorrad sõltuvad tegelikult sellest, kunas ja mida sa järgmine kord sööd…
Aga basiilikut saab edukalt ka Eestis aknalaual potis kasvatada, siis on värske kogu aeg kättesaadav.