Rubriik: IT

itivärk

Eli on jälle (vist)

Tjah, vist ei tohi nii palju inimeste lollust kiruda, siis hakkad ise ka lollusi tegema. 😛 Aga too kaua kummitanud müstiline viga – suvaline hulk inimesi eri paigust ei pääsenud serverile ligi – oli vähemalt mingis osas ilmselt Kakupesa tulemüüris. Aitäh Priidule Elionist, kes asjale jälile sai. Tõsi: tulemüüri konfiguratsioon on olnud sama oma kaks aastat ja alles nüüd hakkas massiliselt kaebusi tulema; samuti leidus inimesi, kes serveris midagi muutmata hakkasid n.ö. lambist uuesti ligi saama. Ei tea. Aga peale serveri tulemüüriga mässamist on esimene positiivne signaal Virumaalt ka juba tulnud – sealt saavat jälle ligi. Üks variant on ka see, et serverit aastavahetusel uuendades tekkis seal mingi krõks, mis mõned kodanikud puu taha saatis.

Igatahes tahaks loota, et sellega sai ühele poole.

Keegi CentOS on meile sisse murdnud

Oeh. Ei tahakski selle mõtliku Lennarti-loo peale kohe uut teises toonis asja kirjutada. Kuid – Lennu ütles ka tolles saates üsna otse ja pahasti lollide inimeste kohta. Nii et ehk sobib ka.

Keegi loll [L] linnaametnik Tuttle’i-nimelisest asustatud punktist Oklahomas, Jänkistanis sai hirmsa šoki, kui avastas oma veebilehe asemel hoopis [L] sellise. Taibukas ameeriklane järeldas otsekohe, et nüüd on keegi hirmus inime tema serverisse murdnud. Ahaa, mõtles onu, – sa oled isegi oma nime ja aadressi jätnud! Ja siis said üllatunud [L] CentOS Linuxi tegijad kuulda kurja sõimu ja FBI-ga ähvardamist. Kangesti meenutab üht teist ameeriklast, kes ühelt kaugelt maalt hirmsaid sõjariistu otsima tormas…

(Mitteitikatele selgituseks – kõnealune leht oli veebiserveri poolt vaikimisi kuvatav leht, kui süsteemi pole veel midagi installitud. CentOS on Linuxi üks variante – sellel töötab muide ka Kakupesa -, mida konkreetne server kasutas, mistõttu oli lehele ka selle nimi ja veebiaadress kirjutatud. Loll bürokraat aga pidas seda lehte sissemurdnud kräkkeri tööks ja CentOS-i tolle hüüdnimeks).

Lugu ise leidub [L] siin.

Lisaks tollele eespooltoodud paralleelile meenub ka [L] üks meie oma kohalik füürer. Mõnel käib lihtsalt väljundseade protsessorist märksa kiiremini.

Apdeit 27.03 – nüüd on lugu otsapidi juba Slashdotti jõudnud. Seal toob üks kommentaator välja huvitava lingi – [L] Unskilled and Unaware. Nii et aktiivsete lollide teemal on maailmas lausa teadustki tehtud.

Apdeidi apdeit 29.03 – [L] The Register pakub lugeda mõningaid arvamusi ja hinnanguid. Eriti karm on märksõna “Tuttle” kasutuselevõtt sarnaste juhtumite kohta käiva üldmõistena (enesekriitikana tuleb öelda, et ka Elioni-afäär Kakupesaga oli natuke selle lõhnaga 🙂 Juhtub vahel).

Eli on, eli pole

Just selline “lahti-kinni” mäng on paraku käinud Kakupesa võrguühendusega juba mitu kuud. Mingid täiesti seostamatud võrgukasutajad üle Eesti ja eri provaiderite võrkudest ei saa lihtsalt serverit kätte. Paaril inimesel on ühendus müstiliselt lahti läinud – algul ei saanud, nüüd saavad. Teised ei saa tänini – ping töötab, kõik muu aga mitte (ka IP-ga ei saa kätte). Endal ei õnnestunud pikka aega ühegi sellise koha otsa kukkuda – täna aga proovisin Endla tänaval puuetega inimeste majas traadita võrku ning ainus veeb, kuhu sisse ei saanud, oli Kakupesa… Kusjuures traceroute jäi pidama Pesa-esise Elioni lüüsi (gateway) peale. Serverini pole ükski hädaline pääsenud, logides pole mingeid märke (nii et Pesa neile kinga ei anna).

Jama värk, loodetavasti leiavad Elioni sellid ikka vea üles.

Tühikargav Pisipehme

Tänane tehnouudis eri kanalites ([L] Slashdot jt) annab teada, et Windows Vista ilmumist lükati järjekordselt edasi. Jõulukingiks vanaemale uut Windowsi niisiis ei saagi.

Vista on imetegu küll – ainult MS kaliibriga firma saab vist endale lubada seda, et järgemööda kõik asjalikud uuendused oma uuest tootest välja roogib (WinFS jt) ja siis venitab väljalaskmist mitme aasta jagu (kindlasti pidi ta ilmuma juba 2005) . Üks kahest, kas Pisipehme on endas hullupööra kindel – või hakkavad probleemid üle pea kasvama.

Näis, kaua Billil õnnestub rumalate kaaskodanike tillitamist jätkata.

Apdeit 24.03 – tänases [L] Slashdotis teatakse rääkida, et ka MS Office’i väljatulek lükkub edasi. Ei kommentaari rohkem.

dotCommunist

Kakk luges täna Eben Mogleni. Äge vana – häkkerist advokaat või advokaadist häkker, vaba tarkvara isa Richard Stallmani ametlik juuranõunik (tasuta kusjuures) ja SCO tohmanite paha unenägu. Võib endale lubada radikaalse tooniga kirjutisi nagu [L] dotCommunist Manifesto (lahe dokument ja üldse mitte niiväga kommunistlik kui nimi eeldaks) või [L] Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright ning olla samal ajal endiselt Columbia Ülikooli juuraprofessor ning mitmete suurfirmade (IBM, Novell) juures heas kirjas. [L] Law.com’i tutvustuslugu annab temast päris hea pildi.

Kui Kakk kunagi suureks peaks saama, siia hakkab tema kah millekski sihukeseks.

Tubli, Europarlament!

Europarlament [L] lasi eile põhja järjekordse patendifännide poolt välja käidud seaduse – üritati läbi lükata “patentide harmoniseerimist”, mis oleks mistahes EU riigis kehtiva jabura patendi (ja uskuge, jaburaid patente on ka Euroopas oi-oi kui palju) muutnud kehtivaks kogu euroliidus. Mida aeg edasi, seda enam tundub, et kogu sousti taga on USA suurfirmad, kes kardavad konkurentsi ning üritavad oma agentide (lobbymeeste) kaudu ettesöödetavate napakate seaduste abil oma konkurenti endises kauguses mahajäänuna hoida.

Nallakas kinupilt

Laupäeva öösel tuli telekast USA 1995. aasta noortefilm [L] Häkkerid.

Peris naljakas vaatamine oli. Tegelikult iseenesest ju mõnus hoogne noortekas, mis mõnedki Matrixist tuttavad nipid juba varem sisse tõi. Ka noor Angelina Jolie on päris tuntavalt Carrie-Anne Mossi olemisega.

Põhihäda on filmis siiski see, et pärishäkkeritega on tegijatel suht vähe pistmist olnud. Ehkki arvutitega ilmselt rohkem kokku puutunud konsultandid on filmi sisse pistnud mitmeid tõsielulisi vihjeid (arvutinimi Gibson viitab Neuromanceri autorile, nn. värviraamatud (Orange Book, Purple Book, Dragon Book) on häkkeriklassikas olemas, Hacker Manifesto nimelist dokki võib netist ka päriselt leida, filmi lõpus ekraanilt paistev “Arf-arf! Got you!” oli ühe varase viiruse visatav kild jne), on lõpptulemuse kujundamisel jäänud peale sensatsioonihimuliste lollide tahe. Millal õpib Hollywood ära, et

1. Häkkerid ei ole pätid ja korrarikkujad (tõsi, käesolev film polnud ses mõttes kõige hullem) ega kasuta ka naljakaid nimesid nagu Cereal Killer. Pättusi teevad kräkkerid ja skriptitatid.
2. Arvutis liikuv informatsioon ei sarnane värvilistele vingerdavatele spagettidele, 3D-mängule või tuledes kõrghoonele.
3. Ei pärishäkkerid ega ka filmis kujutatav seltskond (kes pigem kuulub siiski black hat’ide ehk kräkkerite hulka) ei kasuta just kuigivõrd Macintoshi arvuteid (tõsi, MacOS X ajastul on need natuke enam ka selles seltskonnas levima hakanud).

et cetera ad infinitum…

Tuleb tunnustavalt mainida, et ehkki põhiline positiivsete kangelaste seltskond oli diverse nagu poliitkorrektsus nõuab (kaks “kaukaaslast” – muide, vist ainult jänkid võivad nii jaburad olla, et valget inimest Caucasian’iks nimetavad -, paar juuti ja neegrit, viimaks ka veel paar supervõimetega asiaati), oli tegijatel jätkunud jultumust panna mustanahaline mees mängima üht markantsemat antikangelast, ennasttäis ning masendavalt lolli pintsaklipslast Richard Gilli…

Lõbus detail oli ka “da Vinci viirus”, mille nimi ilmselgelt Michelangelot parafraseerib, kuid mis filmis suudab jubedal moel ka tankereid kummuli keerata. Sellega seoses aga tekkis Kakul hoopis paralleel seni arusaamatult populaarse Dan Browni üllitisega…

Tegelikult see paralleel peab täitsa paika. Nii “Häkkerid” kui “Da Vinci kood” on noortepärased, kaasakiskuvalt esitatud, kuid reaalsusega vaid vähe kokkupuuteid omavad muinaslood. Kakk loodab aga väga, et tulevased IT Kolledži tudengid ei hakka oma arvamuse kujundamisel võtma malli neilt totudelt, kes “Da Vinci koodi” ehtsaks ajalooks peavad.

Appiii! Firefoxi piravad!

Tänane Times Online räägib [L] naljaka loo (kajastab ka [L] Slashdot) sellest, kuidas Ühendkuningriigis sai sealne Mozilla sihtasutuse osakond märgukirja kohalikelt kaubandusbürokraatidelt, kes olid leidnud mingi firma müümas Firefoxi CD-sid ja olid juba suure hooga portsu plaate konfiskeerinudki. Suur oli paberimäärijate üllatus, kui selgus, et Firefoxi müümine on…. täiesti seaduslik. Vähe sellest, äravõetud plaadid tulevat kah tagasi anda… Paberimäärijatädi esmalt ei uskunud, siis kahtlustas, et talle vastanu ei ole üldse “päris” ning viimaks kukkus lihtsalt vinguma, et nii ei saa ju üldse piraatluse vastu võidelda.

Hea näide sellest, mida BSA mõtteviis pikapeale inimajuga teeb.

Jarno Niemelä loeng

… paha- ja pättvarast IT kolledži neosaalis on hetkel just käimas.

Tõsine värk. Põhiline, mis šokeerib, on lollide inimeste arv maailmas. Püsiühenduse kasutajaeksam oleks ilmselt viimane aeg sisse seada.

Eriti lahe kleepekas oli Jarno läppari kaanel: “HUMAN ENGINEERING SPECIALIST: because there is no patch for human stupidity”.

Aga ikkagi pidi Kakk pidevalt end tagasi hoidma, et mitte valjusti karjuma hakata. Muidu nagu intelligentsed inimesed, aga räägivad ikka Windowsist…

Apdeit – Kakk käis ka kella kahesel loengul, kus konkreetselt tehti juttu Symbiani pahavarast. Et Kaku uus 9300i kah Symbiani 80. seeria softi kasutab, oli abiks ka see jutt ära kuulata. Üldiselt asjalik jutt, sai palju parema ülevaate Symbianist kui süsteemist. Aga…

Tuleb igati nõus olla Richard Stallmaniga, kes ütleb: kommertssofti tüüpide põhimõtteks on “If you share with your neighbor, you are a pirate. If you want any changes, beg us to make them” ehk maakeeli “kui sina annad tarkvara naabrile, oled piraat. Kui tahad mingeid muutusi, pead neid meilt kerjama.” Ka Symbian on kommertssofti feodaalide ja nende pärisorjade maa, kuhu vabal inimesel eriti asja pole.

Kaku järgmine mobiil on raudselt Linuxiga – kui ikka oled mitmeid aastaid vabalt elanud, siis enam tarkvarafirmade pilli järgi tantsida ei taha. Ehk tuleb mõni tark sell välja ka õpetusega, kuidas 9300i peale Linuxit panna (iPaq’i kohta on sellist õpetust netis nähtud). Aga kui Nokia klientide juttu ei kuula, hakkavad viimased jalgadega hääletama.