Kuu: jaanuar 2007

Sõidame kunni vaatama

Seda kirjutab Kakk MS Victoria pardal pubis – sõidame tosina kolleegiga TLÜ HTK-st päevaks Stockholmi. Juba sadamas hakkasid mõned (incl siinkirjutaja) vänget Stocki aktsenti väänama… Laeval leidsime mõnusa pubinurga, võtsime joogid ette, hallipäine rootsi trubaduur alustas just oma teist setti Bob Dylani, Rod Stewarti ja iiri lauludega (kitra mängib see onu muide fantastiliselt). Nii et olemine on päris mõnus – isegi laev ei raputa nii hullusti kui arvatud (sadamas sai jauratud, et merel on varsti stora kakka lahti ja Ruubärt tuleb – aga vist jääb ära…). Homme lähme vist ka Vasa muuseumi ja mujalegi. Eks näis…

Kommukaga on siiski tiba ebamugav kirjutada, seepärast praegu pikemalt ei patra.

Trenn jätkub

… uuel aastal uue hooga.

Kui Kakk vanal aastal oma eripedapreilidega Invarus espitsioonil käis, tuli juttu ka meie uutlaadi rehabilitatsioonimeetodist ja see pakkus neile huvi. Nii tulidki paar daami esmalt meie laupäevasesse kobujutsu tavatrenni (ja tegid selle vahvalt algusest lõpuni kaasa) ning eile käisid ka ratastoolitrenni vaatamas (ja panid ka seal käed külge). Vahva – ehk tulevad sealt mõned ka meie suvisesse laagrisse appi.

Eile oli trennis muidugi elevust kui palju – rahvas sai kätte oma uued mundrid (gi-jakk ja valge vöö) ning trenni tegime tuliuute bo’dega (muud relvad ootavad taseme paranemist). Hästi tore on näha, kuidas mõni inimene saab hakkama ka seni võimatuks peetud asjadega – ja et selline avastus positiivsele ellusuhtumisele kõvasti kaasa aitab, on ilmselge.

Kakk ise suutis kah suuremast söömisest hoolimata viimaste nädalatega oma viis kilo alla võtta – seda põhiliselt tänu toajalgrattale, poksikotile ja ka tõhusamale relvatrennile. Suvel ootab jälle kobujutsu eksam, selleks ajaks peab kõik vormi saama. Lähiajal ootab veel ees iaidoliidu mõõgalaager.

Üllatus, üllatus

Läks Kakk täna IT Kolledžisse kaugõppureid kiusama, valvuritädi ulatas DHLi kleepekatega ümbriku. Adresseeritud Kakule, aga miskipärast ITK aadressil. Sees ilus punane kaart: “Rahulikke jõulupühi ja meeldivat koostööd uuel aastal. Sinu Microsoft”…

Tore ju, et ka kriitikuid meeles peetakse. 🙂 Selle koostöö osas ma muidugi väga kindel ei ole. Aga aitäh ikkagi!

Laagrit sepitsemas

Meie puuetega inimeste võitluskunstiprojektist on idanemas järgmine idee. Nimelt on plaanis koos [L] ELILi, Tallinna Invaspordiklubi ja Tallinna Puuetega Inimeste Kojaga korraldada üks isemoodi laager. Sihtrühmaks oleks kuni 15 liikumispuudega last ning nende vanemad, laagri teemaks “Julge elada!”. Plaanis on kõvasti actionit ja igasugust pulli – sihiks on anda lastele ja nende vanematele edaspidiseks uusi ja hulle ideid, mille peale enamik pole seni julgenud mõeldagi (paraku näitab elu, et puuetega laste vanematel on teinekord märksa suurem puue kui lapsel endal – kõrvade vahel nimelt).

Üheks oluliseks tegevuseks saab laagris olema seesama meie kohandatud võitluskunst, lisaks veel igasuguseid pula-teatevõistlusi, muusikat (ehk saame ka live-musa kohapeale) ja mis peamine, aktiivset ja võrdsel tasandil suhtlemist (siinkohal on kõvasti eeskujuks omaaegne Lionsi noortelaager Norras, kus õnnestus kunagi ammu kahel aastal käia ja kus ka väga raske puudega noored kõikvõimalikku tsirkust kaasa tegid). Kavas on ka tuua kogemusi jagama paar inimest, kel õnnestunud puudega laps edukalt üles kasvatada.

Praeguseks on enam-vähem kindel laagri aeg ja koht – 19.-22. juulil Tõrvaaugul Jäneda ligidal, käsil on finantside otsimine ning meeskonna ja programmi kokkupanek (vabatahtlikud abilised on üsna teretulnud ühendust võtma). Edaspidi siis ehk juba lähemalt.