Silt: huumor

Kuidas testida mikrofoni

Kolledži küberturbe diplomitööde eelkaitsmine. Komisjoni mikker asub kusagil x-kohas (hiljem anti uus). Vaja testida, kas Skype’i kaudu kaitsjad kuulevad piisavalt – “Would you say something to test the microphone, please?”

* Toomas: “Hello, my name is Toomas Lepikult.”
* Kakk: “Hi, I don’t know who I am at all.”

Naer saalis.

Kakupromopäev

Kuidagi läks nii, et kaks asja juhtusid ühele päevale. Novembri keskel küsis TTÜ “Mente et Manu” ajakirja peatoimetaja (hästi vahva ja laheda nimega daam), et kas võib talvisesse numbrisse persoonilugu teha. Ikka võib, sai kamba peale tehtud. Ja veidi hiljem Viinalinnas (vt reisikirja paar postitust eespool) reisikaaslastele lollakate salmide esitamine sai karistatud sellega, et värvati TTÜ õppeosakonna jõulutervitust tegema.  Lehelugu ilmus TTÜ veebis küll paar päeva varem, aga täna oli kolledži maja paberajakirju täis (Kakk suurelt esikaanel). Ja jõulutervitus läks Tuubi üles ka täna pärastlõunal.

Tolle salmiga sai veel muidugi üksjagu ooperit – tegemine algas juba eelmise nädala keskel. Tuli mõte, et igale teaduskonnale võiks üks värss olla. Ise alguses lugeda ei tahtnud, aga isand prorektor leidis väga tungivalt, et Kakul peab ikka ka salm olema (aasta õppejõud ja trallallaa). No sai nõnda. Majandusteaduskonna salm sai alguses selline:

Kulla vana, meile too
üks võitev lotopilet.
Aa, ja mõned sellid tahtsid
puhumiseks vilet.

Algul oli kõik hästi, aga siis keegi kusagil arvas, et nii ikka ei või. Sai tehtud uus, seekord siis juba teadlikult absurdsem:

Meie sooviks jõuludeks
poolteist paragrahvi,
neli kilo SKP-d
ja ühte väikest ahvi.

Ja jälle leidis keegi kusagil, et nii ikka ei või. Kolmas katse tuli siis isand Volli juhatuse peale selline, nagu videos näha-kuulda. Aga vähemalt ei hakanud Mereakadeemia Greta mainimise peale pröökama. Ja videosellidele tunnustus: küberlaipadest rääkinud Nadežda hologrammina esitamine on üsna kümnesse idee.

Aga noh, kokkuvõttes sai Kakk enne pühadeaega promo rohkem kui rubla eest. 🙂

Hirmus asi

Kunagi laulis Kuldne Trio: “Nurgas seisid saapad ja see hirmus asi ka.”

Ühes valmiva diplomitöö käsikirjas oli jällegi lause: “SSH ühendust saab kasutada autentimismeetodina ja taustal ei jookse mälu või protsessori näljas daemonid.”

Seepeale meenusid pisikesed, punased ja kurjad mehikesed, kes kisasid “Rakanishu!” ja kambaga sulle kallale kippusid. Liiga palju omal ajal Diablo 2-e mängitud…

Pöörane värk

See lektüür on ikka täiesti geniaalne.

Märten eile saatis ühe osa ja ütles, et muu on liiga spetsiifiline (ta nimelt ongi avalikus sektoris). Täna lugema hakates selgus, et ei ole ikka küll – väga palju sellest tekstist kehtib ka kõrgkoolide kohta (ütleme kolm korda kiiresti: nurksenurksenurkse). Eriti muidugi hakkab see läbi imbuma peale IT kolledži annekteerimist mõne aasta eest.

Aitäh saatmast!

Aa, suhteliselt samas võtmes asi on Siim Veskimehe “Kuidas tehakse IT-d”.

Kakk Siiber kutsevalikust

(Üldiselt kipub olema nii, et kui Kakk peab pikemat aega “dr Kikkas” olema, siis ilmub varsti Kakk Siiber ja hakkab kirjutama. Nii ka nüüd.)

Kelleks saada?

Kes end lapsest saati mukkind,
viimaks sirgub tibiks.
Kes näeb kõikjal ainult sitta,
lõpuks saabki sibiks.

Neist, kes vargsi teisi aitvad,
saavad päkapikud,
neist, kel meeldib essu heita,
ajakirjanikud.

Kutist, kellel kärmed kossid,
võrsub veerandmailer,
libekeelsest lipitsejast
erakonnabroiler.

Tollest aiva õiendajast
kasvab revident,
kohtlasest ja ülbest töllist
tuleb mupoment.

Tugevaid ja lihtsaid selle
kutsub künnivagu.
Kui ei oska üldse miskit,
ootab Riigikogu.

Kakk Siibri kuumalainelullad

Suve palavaima päeva puhul avaldab Kakk Siiber viimaks mõned täiesti peast soojad värsid (paarilt viimaselt aastalt). Lugejad olgu ette hoiatatud.

***

Mida Juku ei õpi…

Õps pragas koledasti –
et mis ma õige mõtlen,
kui räägin rumalasti
ja roppe sõnu ütlen.

Au tuleb anda mutile,
viimaks mindki veenis –
hüüdsin naabrikutile:
“Ats, antiikne peenis!”

***

Suured unistused

Käbi
tahab saada
puuks

Tormiks
tahab saada
puuks

***

Ei mõtle

Kurvavõitu paradoks
on suurel mehel väike
nina.
Ropusti ei mõtle mina!

***

Uudiseid välismaalt

Kui läed üle piiri Nah***,
kus on valitsemas Poh***,
vedeleb seal mööda maad
viisteist meetrit Nih*******.

Väljasõit

Nägin eile linnas väljasõitu. Väljasõit on nagu väljakäik, aga ratastega.

Tegelikult oli see Mustamäel sõitnud haagisega kaubik, haagise peal oli püsti sihuke tüüpiline plastkemmerg, nagu neid kontsertidel ja ehitusplatsidel näha võib. Aga tiba sürreaalne pilt oli ikkagi. Kahjuks olin autoroolis ja klõps jäi tegemata.

Märgisaagale mõeldes

Hommikul juhtusin raadiost taas kord kuulma, kuidas keegi kodanik tollest hirmsast sümbolist jahvatas, mis olevat isegi Le Peni ära ehmatanud. Sellega seoses tuli järgmine mõte.

Kuulsin kindlast allikast (mida ma ei ütle – aga see on Eesti meedias ju tänapäeval normaalne!), et kuskil maal nimetavad sealsed paduäärmuslased enda liidrit Päikeseks. Seetõttu on tänasest igal progressiivsel kodanikul äärmiselt ebasoovitav

* päikese kätte minemine (kui see on möödapääsmatu, ei tohi kasutada päikesekreemi)
* päevitamine (vt eelmist punkti)
* “Päikest!” soovimine kõnes ja kirjas
* Korteris või majas elamine, mille katusel on päikesepaneel või mitu
* päikesekuivatatud tomatite tarvitamine
* Pantokraatori “Päike, mu päike” ja kõigi teiste sedasorti laulude kuulamine (kui raadiost tuleb, peab vahetama kanalit)
* Sun Tzu lugemine
* Soomlaste “Aurinko” limonaadi joomine

… ja veel palju muud (varsti on oodata ka vastavat eurodirektiivi). Eraldi märkus tõsistele kommunistidele: Tommaso Campanella “Päikeselinn” tuleb välja visata. See kõlab ju nagu “Mein Kampf”…