Kaku ajaveeb
PC World on kokku lugenud [L] 25 maailma kõige aegade sandimat tehnotoodet. Tegelikult on tegu siiski IT-toodetega nii riist- kui tarkvara vallast. Päris huvitav lugemine, asja kommenteeritakse ka [L] Slashdotis.
Ahjaa, küsimus Aabramile ja teistele keelehuvilistele: kuidas on eesti keeles ülivõrre omadussõnast “sitt”? Sitt, sitem, kõige sitem ehk…? Sitim?
Mõne aja eest sai siin joratud ühest naljakast ametnikust, kes Oklahomas Tuttle’i linnakeses ennast üleilmseks iti-inimeste naerualuseks tegi. Nüüd on [L] Wikipedias [L] vastavas kohas lausa omaette viide uudissõnale “tuttle”:
tuttle
(v. intr.) to make an unreasonable request, especially in a manner that is insulting or threatening. (adj.) to be rude, obnoxious and threatening while displaying a lack of fundamental understanding of a subject for which one claims to have expertise. (n.) an unreasonable request, especially one made in a manner that is insulting or threatening.
Näis, millal see [L] ESR’i hallatavasse [L] Jargon File’i jõuab.
Samal ajal võib samalaadse Eesti Nokia leida ka [L] guugeldades sõna “abiratas”…
Internet on päris kole karistusvahend.
Elanoril on tuline õigus – saatev kääne ehk speditiiv peaks eesti keeles tõepoolest olema. Eriti veel selle erikuju rektospeditiiv ehk teatavasse kohta saatmine.
Kakk täiendaks veel natuke – kindlasti võiks olla ka:
ärastav ehk furitiiv
vassiv ehk falsatiiv
irvitav ehk ridikulotiiv
liputav ehk ekshibitiiv
ärapanev ehk detraksotiiv
ilmaolev ehk nihilotiiv
Ongi Eesti Nokia käes ning ka soomlastele käänete arvuga ära tehtud.
Kakk käis täna [L] ELIL juhatuse koosolekul ja korjas sealt üles ühe naljaka voldiku. [L] Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse väljaanne (miskipärast kirjutavad nad “keskuse” lahku, nagu “poolsuitsu vorst”), räägib puuetega inimeste nõustamisest. Pealkiri aga on veidravõitu – voldikule on kirjutatud “Peer-nõustamisest”. Võiks nagu mõelda, et jutt nendest puuetest, millega kaasnevad seedeprobleemid ning flatulentsiraskused. Aga ei – kogu asi ei seisne üldse peeretamises, vaid AS Tangu asjapulgad on lihtsalt ingliskeelse sõna peer tõlkimatult üle võtnud ja mõtlevad selle all nõustamist, mida viivad läbi omasugused, s.t. antud juhul teised puuetega inimesed. Ilus asi, aga sellise nime all sellega küll kaugele ei jõua – elementaarne keeletaju võiks ametnikel siiski olemas olla.
OK, nõus – ingliskeelset peer’i on tõesti raske tõlkida. Ise pakuks kaudse selgitava variandina “horisontaalnõustamist”, kuid päris hea puht-eestikeelne sõna võiks olla “semunõustamine”. Aga ka ebatäpne termin oleks parem kui praegune umbjabur “peer-nõustamine”.
Nii et armsad AS Tangu inimesed – palun mõelge teinekord natuke, enne kui hurraaga kellegi välismaalase ideed realiseerima tormate. Praegune termin kõlab umbes sama hästi kui piljardiklubi “Kepp & Kerad”.
Kaugel Jaapanimaal teeb vägitükke Kaku nimekaim Kaido Höövelson, keda tolle maa keele järgi Baruto’ks hüütakse. Täna pannud ta käpuli ühe õige kõva kohaliku selli nimega Tochinohana ja kipub sealsete maadlejate hulgas üha ülespoole. Keda huvitab, võib asjade käiku jälgida veebist aadressilt [L] http://sumo.goo.ne.jp/eng/.
Paraku kipuvad meie audiomeediategelased järjekindlalt toda nime valesti hääldama. No ei ole “BarUUUUto”… Jaapani keeles pole l-häälikut – see asendub kirjapildis r-iga, mis omakorda hääldub mingisuguse l ja r seguna. Eraldi kaashäälikuid jaapani keeles peale n-i pole, ülejäänud kirjutatakse alati silbina koos täishäälikuga. Eesti poisi võistlejanimi tähendab baltlast, seega tuleb see balt-sõna jaapani keeli kirjutada järgmiste silpidega – ba+ru+to. Hääldus on aga kas “barto” või isegi “balto” (seda seguhäälikut on eestlasel tõesti paha välja hääldada).
Nii et – kui hääldame kirjapildi järgi Johnsoni jonnsonniks või Poirot’ poirotiks, ei peeta meid päris harituks. Sel juhul aga võiks ju ka jaapani nimesid õieti hääldada.