Silt: huumor
Jälle üks filmitsitaat
…, mis seekord pärineb filmist “Kuus päeva, seitse ööd” ja tuli pähe peale ühe TLÜ listi lugemist:
Robin Monroe: I am so scared.
Quinn Harris: If it makes you feel any better, I’m a little scared myself.
Robin Monroe: Uh, no. No, that does not make me feel better.
Quinn Harris: I thought that’s what women wanted.
Robin Monroe: What?
Quinn Harris: Men who weren’t afraid to cry, who were in touch with their feminine side.
Robin Monroe: No, not when they’re being chased by pirates, they like ‘em mean and armed!
Omamoodi Pühakiri
Leidus sihuke sürr asi nagu [L] Lolcat Bible…
Tjah, mõni võib ehk pahaks panna (ise arvan, et Ceiling Cat ei pane 🙂 ). Aga samas kui teada [L] Lolcati kui internetinähtuse tausta (ka [L] l33tsp33ki tundmine on abiks) ning omada veidi enam huumorimeelt, saab kohati üsna südamest naerda. Aga hoiatus: naljast arusaamine eeldab enamasti päris Pühakirja tundmist. Seega ei jää tõsisematel huvilistel vist muud üle, kui päris Piibel kõrvale võtta (äkki mõni võtab lausa esimest korda elus selle kätte?).
Tõsi, senine tekst on ebaühtlase kvaliteediga, mõnes kohas jääb see kunstlikuks ja otsituks. Kuid mõni koht on tõsiselt andekas – näiteks klassikalises jõuluevangeeliumitekstis hõiskavad inglid: “Is Christ da Lord! w00t!”. 🙂
Head lugemist ja teh blessigs of teh ceiling cat b pwn u, lol!
APDEIT 9.10 – kuna see link ilmus ka paaris populaarses portaalis, siis on selle avastanud paraku ka lollid inimesed. Igatahes viimase ööpäeva täiendused on suures osas jama olnud. 🙁
Kontrakultuuri kah
Et jutud liiga tõsimeelseks ei läheks, siis vahele üks luuletus Contralt (with compliments taas kord sõber Aleksander Puravikult):
LÕKS´
minutiq ja tunniq lääväq
viitse mõtsan terve päävä
kävi üten tüü ja vile
kaibsõ mulku jänessile
kell es olõqki viil kümme
aga vällan joba pümme
kuulsõ mõtsast “jopptvoimattõ”
katõjalgne mulku sattõ
Oimaeivõi
Üks tuttav härrasmees saatis natuke keeleseaduse rakendusi. Nuta või naera…
Tarbijakaitsest väideti - need sildid on pärit Eestimaa poodidest.
Tõepoolest, meenub ost kunagisest kaubahallist, kus tshekil kenasti kirjas "KÜLMUT.MERIAHV"
Hea ahven oli...
Keraamiline kohikann
Kakakoivad
Suitsu sea kotid
Koomavastane shampoon
Kreekäpali tort (kreeka pähkli)
Mood ja kondoom (Moet & Chandon)
Importnaistenahast käekindad
Allhinnatud naiste dressid
Pähklikoore jäätis
Külmutatud kakaplgad
Jämesool (müüdi soola)
Seefiir Kapuutsinom (capuccinomaitsega sefiir)
Kuumsuitsu loheribi (isegi lõheribi on veider toode)
Kuivatatud särk (kalaletis)
Keskturu kioskis müüs venelannast müüja mõni aasta tagasi kondiitritoodet "Napoleoni kübar". Sel oli hinnasilt kirjaga "Napoleoni kääbu". Sõna "kääbu" oli hiljem õigemaks parandatud ja lõpptulemus - "Napoleoni käbu".
Seapraad Küpse tussukas (hiljem parandati "Seapraad KüpsetusSukas")
Ameerikast saabunud kiri aadressiga "Lääne-Nikumaa"
Neeru oad (kidney beans = aeduba)
Suitsupask (suitsutatud seapõsk)
Laima hõbedase ümbrisega assortiikarp "LAIMA HäBE"
Meestemasinal kootud kampsun
Hapuhoor
Seapraad loomalihast
Neljaviljapuuder
Portsjonkaka (kassatshekil pärast 1 portsjonilise kakaopaki ostmist
Piibulehe lõhnaga rulldeodorant
Kehakaal (Mustamäe Prismas müügil)
Peedi-küüslaulu salat
ACE Genital (kaubaks oli Ace Delicate)
Õuna-kabatski püree
Brelok jaanes (see oli jänesekujuline karvane võtmehoidja)
Müügil õunad "Triibu" (tegelik sort oli Treboux)
Keemilise puhastuse tshekk: "Jope, sinine, ka putsi ääres karv."
Menüüs: oina munad - väga head, tervendavad naiste orgasmi (tegelikult oli mõeldud organismi)
Värske lesk (kalaletis)
LITSID KOGU PERELE SAKSAMAALT (JALATSIpoe aknal)
Tussikeel "Palmolive"
Juuksevärvi õpetus: "Proovi värvi ühe ruutmeetrisel peapiirkonnal"
Tuleauk (kalaletis)
Elustav shampoon
Kiimavastane shampoon
Prismas lasteraamat "Siil Fritsuke"
Poe aknal: "TOPID NAISTELE - 60kr"
Ekskrement formeerub. 😛
Tudengitele!
Kas oled kunagi tundnud südames soovi mõnele õppejõule kaigast anda?
Kui jah, siis võib see olla just Sinu võimalus!!! [L] Budoklubi Mitsubachi võtab vastu uusi liikmeid ning Ryukyu kobujutsu trennis võid oma kaika vastas leida koguni kolm õppejõudu – ühe TLÜ dotsendi, ühe TTÜ dotsendi ja lausa ühe TTÜ professori! Ning kõik see on täiesti seaduslik – pealegi isegi mitte väga kallis, kuna ISIC/ITIC kaardiga saab korraliku hinnaalanduse!
(Nagu ikka reklaamides, jätame konksud targu välja toomata – õppejõud nimelt reserveerivad endale õiguse ka vastu lüüa.)
Aga OK, nali naljaks. Trenni tulla võiks mõni huviline küll. Ajad ja koht on eespool lingi all olevas kuulutuses kirjas.
Filmielamus: Pitkä kuuma kesä
Kunagi sai siin kirjutatud kahest filmist – lahedast rokkariloost “Still Crazy” ja Aki Kaurismäe “Mies vailla menneisyyttä”. No pealkirjas nimetatud soome noorte-rokilugu on nende kahe segu – Kaurismäki tehtud “Still Crazy” võiks nii välja näha.
Lahe lugu. Muidugi toda v-sõna tuli igast august. Igasugust sürri kah, kõikse karmim juhtum oli kahele luuserist pikajuukselisele narkotsi pähe pasa müümine (pärast suuremeelset auto paagist bensiini nuusutamise võimaldamist). Kemmergu ümberlükkamine koos seesistuva kodanikuga kah (kahjuks õnnestus siinkirjutajal näha samalaadset asja täiesti laivis ühel Viljandi folgil…). Aga ometi on kõik see rämedus omas ajas ja kohas ning mõjub üsna usutavalt. Teisalt on ka vahvaid inimlikke kohti ning lõbusaid hetki – kasvõi juba see, kuidas [L] soome kirjanikust hetkevälgatuse ajel bändinimi Kalle Päätalo saab ja mis sest kõigest välja kukub.
Muusika on üllatavalt hea. Kirka omaaegsest superhitt-kaverist “Varrella virran” (originaalis “Down By The River”) on saanud “Virralla varren”… Ja nagu ka “Still Crazy” puhul, on siin mitu noort näitlejat ise muusikud (udupeast kitarristi Jimit mängiv Konsta Hiekkanen on tõsiselt asjalik kidramees), musa ise aga kogenud tegijate looming – nii mõjub kogu bändivärk üsna ehedana. Filmi läbiv ja finaalis kõlav “Lootusasentoon” on parimaid soomekeelseid rokklugusid, mida siinkirjutaja on kuulnud.
Kokkuvõttes lahe pilt omaaegse soome noortepundi elust ajal, mil Dingo ka siinmail kuum nimi oli.
Smart ja..?
Telefoniteema jätkuna tekkis küsimus – eesti keelde on tekkinud inglise smartphone üsna muheda vastena “nutitelefon” (lühemalt “nutifon”), aga kuidas peaks nimetama neid kõnekarpe, mis nii nutikad ei ole?
Kakk pakub välja (tongue deep in cheek) “totutelefon”, lühemalt siis “totufon”. Kakk ostis eile endale Eerikupoegade totufoni.