Eelmisel nädalal sai CM-i seltskonnaga Austrias Linzis käidud. Paraku läks asi osaliselt tervise nahka ja väga suuri tulemusi sealt ei saanud.
Aga vähemalt alati õpib midagi uut. Siinmail on juba ammustest aegadest suitsusaunades siga (või vahel ka lambaid, kodu- ja metslinde ning muid elukaid) suitsutatud – väga maitsev kraam ja säilib kah hästi.
Saksamaa vana kultuurriigina aga ajab asja peenemalt – nemad suitsutavad kaameleid. Rafineeritumat sorti rahvana on nad lausa lennujaama vastava teenuse püsti pannud (ja muidugi mitte matsliku suitsusauna, vaid härrasmeheliku salongi kujul)… Pilt Maini-äärse Frankfurti lennujaamast.
Järgmisel korral tasuks kaaluda kaameli kaasavõtmist. Kuigi nad võiksid ju sealsamas kõrval neid ise ka müüa.
Täitsa hea oli kuulata Kaku loengute videosid internetis. Huvitav oli see kui häkkeril peab olemas olema fluent programmeerimine. Enamus programmeerimist toimub tekstina, kuigi on teisi võimalusi ka. Saidil armorgames.com on mäng light-bot, milles saab programmeerida hiirega tegevusi järjestades. On ka alamprogrammi tegemise võimalus. Teine huvitav asi on päris väike robot Ozobot. Robot jälgib joont ja värviliste triipudega saab anda korraldusi, kiirendada, aeglustada, ümber pöörata jne. Video https://youtu.be/sYd8XdlOw-I . Loengus oli soovitus mitte linkidele klikkida aga see on yt video, seega peaks olema ohutu, kuigi aadressiga youtu.be, mitte youtube.com. Kas Kakul elektroonika huvi ka on? Mikrokontroller Arduinoga saab ka lede vilgutada ja mootoreid juhtida ja muudki teha. Kasutatav keel on C keele järgi loodud. Oomipoes on Arduino Starter Kitid müügil, peale mikrokontrolleri on seal ledid, mootor, juhtmed ja muud elektroonika komponendid. Lisaks ka makettplaat, et komponente ilma jootmata ühendada. Need asjad peaks küll andma fluent programmeerimise. Lisaks on MSX arvutitel hea vana mäng Kings Valley 2, mis annab ka loogika harjutamist.
Elektroonikahuvi iseenesest olekski, aga selle praktilist poolt piirab selle jaoks natuke kehv käte peenkoordinatsioon (jootmisega näiteks saab kuidagi hakkama, aga see on keeruline). Ajaga on ka nii, nagu on. Kuna ülikoolis omaaegsel TI ehk majandusinformaatika erialal ei olnud isegi füüsikat, elektroonikast rääkimata, siis peaks üsna A-st ja B-st alustama.
Kolledžis on meil selle siin kirjeldatud rea peal pigem Meelis Antoi ja Edmund Laugasson. Mõlemad on muide ka Linuxi-inimesed.
Huvitav Linnar Viik ja Marvet on ka vist majandusinformaatikat õppinud mitte seda tehnika informaarikat. Ju oli majandusvaldkond siis populaarsem. Muidu Arduino puhul piisab ledi ühendamisest, muu toimub programmi abil. Starter Packis on 15 näidisprogrammi ka olemas. Elektroonika oskuseid polegi vaja algul. See ongi see teiste asjade häkkimine, mida häkkerid ka teevad ju 🙂 Siis üks küsimus veel, IT Kolledži lehel on üleval toimunud avalikud loengud. Nende lingid aga ei tööta, maybe oleks võimalik küsida, et keegi paneks lingid tööle, kuskil backupis on niikuinii videod alles. Thanks.
Majandusinformaatika valik minu puhul oli sundkäik – see oli ainus arvutieriala, kus 1988. aastal ei olnud “kesknärvisüsteemi haiguste” piirangut sisseastumisele (alternatiiv oleks olnud LI ja LS erialad automaatikateaduskonnas, aga seal oli see piirang ees).
Kolledži veebi asi on paraku logisenud alates, khm, liitumisest TTÜ-ga. Selle märguande võiks pigem saata otse IT kolledži turundusjuhile pr Marje Meenovile – ehk tema saab seal midagi muuta.
Njah ühes podcasti Memcpy osas vist saatekülaline Priit Raspel rääkis sarnase loo, meditsiinilistel põhjustel tehnikasse ei saanud ja tahtis algul teisel aastal tehnikasse üle minna aga valdkond hakkas nii meeldima, et jäi sinna. See päris hea podcast räägib it elust-olust 80- ja 90-datel. Muidu koordinatsiooni peaks arendama tai-chi. Mõõgad seal ka edasijõudnutel. Seal aeglased liigutused ja kunagi oli Eestis üks treener Hiinast. Nimetatakse ala ka Hiina võimlemiseks.
Siin TTÜ lehel lühike elektroonika aabits http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/index_files/Page347.htm . Üsna lühidalt. Aga ülevaate saab. Rohkem materjale elektroonikast leiab elfafoorumist.
Tai chi’ga olen veidi tuttav (mu võitluskunstiõpetaja õpetab seda ka), aga mulle see väga ei sobi. Pigem siis Hiina asjadest qigong/chikung, aga ma üldiselt eelistan jaapani ja filipiini kunste.
See Felchi veebileht tundub päris huvitav.
Paistab, et ITK netilehel avalike loengute juures toimub uuendamine. Kiiresti toimub. Kaku blogi ikka loetakse 🙂 Isegi meili polnud vaja saata. Tavaliselt ainult kritiseeritakse aga kui on hästi ei kiideta. Kiidaks siis asjalikku tegutsemist.
Siin podcastis Tehnokratt https://kuku.pleier.ee/podcast/tehnokratt/69107 räägitakse kuidas tekkis majanduse alla informaatika valdkond ja miks seal pole elektroonikat. Kuskil 44:50 ajaliselt. See oli teadlik, et ainult softile keskenduti ja rauast hoiti eemale. Arvutitega hakkasid tegelema matemaatika taustaga inimesed ja keskendusid programmidele.
See agiilsuseteemaline avalik loeng Helmese firma töötajalt oli päris hea. Kas oleks palju tahetud kui ITK teeks veel selliseid loenguid. Seda saaks teha ju 0 eelarvega kui Eestist esinejad, ruumid õhtuti vabad ja esinejad raha ei küsi. Iga nädal võiks olla nt. reedeti selline avalik loeng. Eestis võiks olla ka veel IT teemaline foorum. Hv on, aga seal ei toimu eriti midagi. Spordist näidet tuues Kalev/Cramo lehel on korvpallifoorum. Ülikool suudaks ka seda. IT arutelu toimuks ühiskonnas ülikooli juures, täitsa toimiks. See on ka 0 eelarvega asi, ülikoolist keegi adminniks ja 4-5 üliõpilast modedeks ja olekski olemas. Potensiaalne kasutajatebaas ka olemas üliõpilaste näol.
Ma pole päris kindel. Mulle foorumid meeldivad (enda e-kursusel kasutan ka), aga mitmest kohast on väidetud, et need on nooremate jaoks liiga “vana kool” ja praegu peaks sellise asja mingisse poppi ja noortepärasesse sotsisaalmeediateenusesse tegema. Minu jaoks umbloll mõte, aga mõni teine võib teisiti arvata. Paraku ka TalTech kogu oma jaburuses suudeti üsna edukalt tudengitele “maha müüa”…