Veidi militaarpoeesiat

Kakk Siiber ajakohasel teemal (ja ka stiilis – siia tuleb vist mingisugune Parental warning: strong language! -tüüpi hoiatus panna).

Tervitused ja tänu algmaterjali eest lähevad muidugi biitlitele, EÜE-le (esimene salm on väikese muudatusega nendelt laenatud) ja Maosaare ukrainlastest kaitsjatele, aga laul on kirjutatud teise poole vaates.

 

Moskva allveelaev (viis on muidugi Lennon/McCartney, “Yellow Submarine”)

Meil armees ei ole muud –
litsid, pätid, joodikud.
Tööd ei tee, nad joovad vaid,
söövad võõraid maasikaid.

R: Aga meil on ju hästi vinge laev,
hästi vinge laev, hästi vinge laev.
Linnu tampida pole mingi vaev,
pole mingi vaev, pole mingi vaev.

Madin algas, sõitsime
Mustal merel Maosaarele.
“Anna alla, jopski loll!” –
nahhui saatis meid hoholl.

R: Aga meil on …

Saare viimaks võitsime
merel ringi sõitsime.
Ülbasime – näh hoholl,
ise läks nüüd nahhui, loll.

R: Aga meil on…

Öösel ühest lahti leil –
paar rakette persses meil.
Õhutõrjega on nuss –
jupid läinud, kahur kuss.

R: Persses on nüüd me hästi vinge laev,
hästi vinge laev, hästi vinge laev.
Allveelaevaks sai kõik me töö ja vaev,
kõik me töö ja vaev, kõik me töö ja vaev.

/ Slava Ukraini! /

4 mõtet “Veidi militaarpoeesiat” kohta

  1. Väga ei imestakski,kui Javelin kusagil tüdrukunimena välja ilmub…. “Ühel mehel oli kolm tütart – Evelin, Marilin ja Javelin.”

  2. No näed siis…

    Eestis annaks kasutada üht ameerika laenu, mis kõlab üsna soomeugrilikult: Nuuk. Sobiks järgmise Kalevipoja või Tõllu nimeks küll. 🙂

Kommenteerimine on suletud