13. ja reede

Igati sobivalt sellele kuupäevale on sõnnik ikka korralikult ventilaatorisse lennanud. Raadiost, telekast ja internetist voolab igasugu viimsepäevajauramist ning järgmised paar nädalat ei ole ülikooli asja. Aga ükski asi pole nii hull, kui algul paistab:
* Tööd saab teha ilma tööl käimata. Igareedene suur “ajaviide” e-kursuse 110 tudengi tööde lugemisel jätkub täpselt samas vormis. Viiskümmend ingliskeelset küberturberebast tuleb tõenäoliselt viia samasugusele MOOCi-laadsele töökorraldusele – õnneks on ingliskeelsed loengumaterjalid kõik olemas ning paari päevaga peaks uus lahendus üleval olema. Tuleb ainult leida viis, kuidas senised tegevused kõige paremini arvesse võtta – tudengid ei tohi kannatada. Teadusenäppimine on alati olnud peamiselt kaugjuhtimisega, seal pole väga vahet. Juhendatavatele (2 magistranti ja 12 diplomandi) sai kirjad saadetud (mõlemas keeles) ning kiusamine jätkub endises graafikus e-posti, Telegrami ja vajadusel telefoni teel.
* Trenni ei pääse, asendame koduse kotilöömise ning metsatrennidega. Lisaks sai sportnet.ee-st tellitud paar hantleid ja väike kang, millega saab jõusaali teatud määral asendada.
* Börs kukkus kolinaga ning lärmi on nii kodusel tandril kui rahvusvaheliselt küllaga. Kes näeb katastroofilist hinnalangust ja kes soodsat ostukohta järgmise ca poole aasta jooksul…
* E-Coopis oli küll päris pikk saba, aga järgmise toidulaari sai järgmise nädala keskpaika tellitud. Õnneks olid peamised ettevalmistused varude osas juba varem tehtud.

Süsimusta huumori korras: jätku koroonat!

4 mõtet “13. ja reede” kohta

  1. Ma paigaldasin 13. kuupäeval asus eepc seashell seeriale lubuntu linuxi peale. c-50 kahetuumaline 1GHz ja mitte inteli protsessor töötab vägevalt. Lisaks 2Gigs mälu.

    Mingi koroonahullus on maailmas.

  2. Hei! Nõus, sõnniku lehk on nii vänge, et silmis kipidab :). Aga see viiruse värk on hetkel väga huvitav jälgida. Tekib küsimus, et kui viirus, millesse suremus on ehk max 2-4%, paneb suure osa nn arenenud maailmast kooma (meedia järgi selline mulje on), siis mis juhtuks kui tuleks midagi keskaegse katku sarnast (mil surmus oli vist ligi 50%). Et kas siis olekski kõik.

    Meediat lugedes on tähelepanuväärne, et tuuakse välja surnute arv. Kuid väga harva, kui üldse, puudutatakse konteksti. Kui vana, kui haige eelnevalt. Tundub, et oluline on mitte informatiivsus, vaid surm kui märksõna (e klikkikde arv). Mitte keegi ei ürita konteksti mõista. Mõni tegelane oli saanud ju USA-s suremuseks 33%, sest no kolmest teadaolevast nakatunust 1 suri.

    Mul on kuri kahtlus, et kui selle paanika mõju majandusele välja hakkab tulema, siis pool sellest on ajakirjanduse mulli mõju. Samuti tuleb meelde lugu sellest, et keegi karjub teatris: “tulekahju” ja rahvas tormab uste poole, …

  3. Tuleb nõustuda. Ma olen siin blogis juba pikka aega (peamiselt Eesti) meedia peale üsna verine olnud ning kahjuks tuleb tunnistada, et ega nad kuigivõrd õpivõimelised ei ole. Eetikast pole nad ka eriti kuulnud (seesama “tulekahju”-karjumine või inimeste verbaalne lintšimine end tõendite puudumisest segada laskmata).

    Ilmselt on põhjus mitme asja koosmõjus – ülikoolis on õpetamistase langenud (kuna teadmistest olulisem näib olevat “õige” maailmavaade – õigekirja mittevaldav ajakirjanik oleks veel mõnekümne aasta eest olnud ennekuulmatu nähtus, praegu on see tavaline) ja teisalt on sotsiaalmeedia söönud oluliselt ära Ekspressi-sarnaste väljaannete tulubaasi, mistõttu uurivat ajakirjandust enam endale lubada ei saa ning Delfiga võrreldes vahe praktiliselt puudub.

    Eks kui see asi viimaks maha rahuneb (LHV foorumis muide on päris huvitav prognoosimisteema), siis näeb lähemalt.

Kommenteerimine on suletud