Kuidas ei tohi e-teenust luua

Varasemat Tuulelaevade e-pileti teenust sai kasutatud korduvalt – ei mingeid jamasid, kõik toimis. Nüüd vahetus seal vedaja ja kliendid suunatakse veeteed.com peale.  Kogemus:

  • Alustame nimest – miks pärgli pärast istub Eesti saarte vahelise liikluse teenus .com-domeenis ja on samal ajal üdini eestikeelse nimega…? Nii veeteed.ee kui (näiteks) estonianwaterways.com oleks olnud märksa selgema sisuga.
  • Ostsin pileti – aegsasti ette, juuli lõppu. Vaikimisi lükati liikumissuunaks “saarelt ära ja siis tagasi saarele”. Lolli peaga sai ära kinnitatud. Nojah, juhtub – oma tähelepanematus ju. Aga ikkagi, miks on vaikimisi selline suund, mida ilmselgelt kasutatakse vähem (ei ole vist vale eeldada, et inimesi, kes sõidavad nädalavahetuseks mandrile, on märksa vähem kui neid teisi)? Ja suunavahetus oli kõike muud kui selgelt ära näidatud (lõpuks uuel katsel – peale käesoleva seebiooperi lõppu – õnnestus, aga see käis ikka väga “ümber augu”).
  • Saadeti kinnituskiri – see oli HTML-vormingus ning muutmiskoodi kättesaamiseks tuli meiliklient korraks HTML-i peale ümber häälestada. Viimaks sai kirjast koodi kätte.
  • Üritasin reisi ära muuta. Selgus, et seda saab teha vaid kuni kuu aega ette… Miks peab pileteid kaugemale müüma, kui muuta saab vaid piiratud aja sees?
  • Helistasin kirjas toodud numbrile – ehk saavad nemad sealt tellimust muuta. Laiutasid käsi, ei saa. Küsimusele, mis saab siis, kui “kuu aega enne”-tähtpäevaks on vastav reis juba välja müüdud, ei osatud mingit arukat vastust anda.
  • Hakkasin reisi tühistama. Selleks tuli lisaks vastava lingi klõpsamisele täita sihuke “läbi-ussi-emmi”-ankeet, et tühistasin tühistamise. Tuli aga välja, et tühistamise tühistamist polnud samuti ette nähtud ja valesti makstud reisi raha läks lihtsalt kaotsi, kuna tagasikandmise arve jäi kirja panemata ja uut võimalust ka ei antud.

Näib, et veeteed.com ei ole just kõige teravamate pliiatsite valmis vorbitud.  Tudengite jaoks õpikunäide sellest, mis juhtub puuduliku süsteemidisaini ja sama puuduliku testimise korral – tõenäoliselt on edaspidi pingevabam vana kooli lähenemine sadamast pileti ostmisega. E-riik, johhaidii…

5 mõtet “Kuidas ei tohi e-teenust luua” kohta

  1. Kihnus ei käi, aga praamid.ee on küll mitmes mõttes parem kui tuulelaevad.ee oli – vaikimisi nad tõesti viivad mandrilt saarele – kuigi seda võiks ju saada valida juba esilehel – klikates Virtsu peal saaks alustada mandril ja Kuivastu peal alustada saarelt. Lehekülg ise on modernsem. Tuulelaevade peal sai aegaajalt klikkipidu peetud, et vahetada ostetud pühapäeva hilisõhtune pilet mõne varasema vastu – üldiselt toimis. Aga sai ka mõnda viga näha ja aegajalt tundus suhteliselt vanakooli. Uut pole veel selles suhtes katsetama pidanud – alati on ruumi olnud. Aga eriti vahva on muidugi autonumbripõhine piletikontroll – huvitav, kuidas nad reisijate arvu üle loevad? Varasem telefonipõhine kulutas rohkem aega ja number olenes tõkkepuust.
    Eks pisikesi asju tehakse ikka vähempakkumise korras (ja hoia alt kui siis häid nõudlikke projektijuhte ka pole) ja põlve otsas.

  2. Praegusel juhul oli tegu Vormsi liiniga. Aga eks suurtele saartele satub tihedamini, saab varsti ka praamid.ee ära proovitud.

    Selle autonumbrikontrolli puhul nad vist kontrollivad pisteliselt inimeste abil üle, kui palju nägusid tegelikult autos on.

  3. Pideva mandri ja saare vahet sõitjana paistab jah silma see, et inimeste arvu autos tuvastab (nagu varemgi) sadamas tahvelarvuti ringijaliutav TS laevade töötaja.
    Kuna väidetavalt “kasutatakse” soodustuste pakkumist ära, siis pidavat pisteliselt hakkama ka ID kaarti küsima. Numbrituvastus töötab väga hästi, esimestel nädalatel ei tahtnud lugeda meie Heltermaa pool ühe meie auto numbrit, aga nüüd on seegi ilusti toiminud. Võrreldes Tuulelaevadega muutus natuke loogika, (enne oli soodustusega auto juht automaatselt soodustusega, nüüd peab ka juht sisestama isikukoodi). Kihnu poiste leht (veeteed.com) on jah natuke kohmakam, veel hullem on minumeelest lennukipileti ostmine saartele.

  4. Põhiline asja sisu on kellegi „loll pea“. Ülejäänu kõik on tühi tähi. Kui saad tee minule selgeks mis loom on „plaza“. On teisi üks jagu siginenud. Olen alati arvamusel olnud, et peenikest kirja tasub lugeda olgugi, et vahel tuleb prillid ette panna.
    Antud juhul küll peenikest kirja ei olnud aga ikkagi. Kui „lolli pead“ poleks olnud, siis see domeeni vahetus vaevalt silma oleks hakanud. Esmakordne kasutaja peaks seda normaalsuseks.
    Vaevalt, et Sinagi.

Kommenteerimine on suletud